1952. aastal võeti NATOsse Kreeka ja Türgi. 1955. aastal võeti liikmeks ka Saksa-Liitvabariik (põhjuseks Korea sõda). 1967. aastal jõudis maailm pingelõdvenemiseni toimus Helsingi lõppakt, mis puudutas tervet Euroopat. Märksõnad: Inimõigused ja rahumeelne probleemide lahendamine. Helsingi grupid vabatahtlike rühmad, kes jälgisid inimõiguste olukorda. NACC Põhja-Atlandi Koostöö Nõukogu rahuvalveoperatsioonid kriisipiirkondades, kus konflikt on lõppenud. NATO rahupartnerluse programm suunatud usalduse loomisele NATO ja teiste Euroopa riikide vahel. Sinna kaasati ka Nõukogude Liidu riigid. 1999. aastal võeti Euroopa Liitu Poola, Ungari ja Tsehhi. Eesti liitus EL-iga 2004. aastal. Euroopa Liidu eelarve Euroopa Liidu eelarveraha kasutatakse väga erinevaks otstarbeks, näiteks elatustaseme tõstmiseks vaesemates piirkondades ja toiduohutuse tagamiseks. Euroopa Liidul on mitmeid tuluallikaid. Euroopa Liit ei sõltu ainult liikmesriikide
arenguplaan 2010" (KSAP 2010), mis sedastab Eesti kaitsejõudude struktuuri ja arengueesmärke kuni aastani 2010. Reform keskendub kaasaegsete, kiiresti ümberpaigutatavate ja jätkusuutlike üksuste arendamisele toetamaks erinevaid NATO missioone ning järgides NATO kaitseplaneerimise standardeid ja põhimõtteid. Liikmesriigina jätkab Eesti aktiivset osalust Euro-Atlandi Partnerlusnõukogus ning NATO ja partnerriikide vahelises rahupartnerluse programmis. Eeldame, et Eesti reformi- ja MAP kogemusest võiks kasu olla mitmetele riikidele. Eesti panus Allianss lähtub põhimõttest, et iga tema liikmesriigi julgeolek sõltub kõikide liikmete julgeolekust. Kui kasvõi ühe liikmesriigi julgeolek on ohus, puudutab see ka kõiki teisi. Iga liitlane kohustub NATO asutamisdokumendile, Washingtoni lepingule, alla kirjutades seda põhimõtet austama, jagades teistega kollektiivse kaitse riske ja kohustusi, aga ka sellest tulenevaid hüvesid
täitmiseks. Kasvava tähtsusega on Eesti kaitsejõudude integreerimine Euroopa Liidu kriisijuhtimisjõududega Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames. Koostegutsemisvõimeliste Eesti kaitsejõudude kogu arendamine ja valmistumine NATO-ga liitumiseks toimub kooskõlas Eesti riikliku aastaprogrammiga NATO-liikmelisuse saavutamiseks (MAP/ANP). Riiklikus aastaprogrammis ära toodud sõjaliste ja riigikaitseülesannete täitmisel tugineb Eesti muu hulgas NATO rahupartnerluse planeerimis- ja aruandlusprotsessi (PfP PARP) raames kokkulepitud partnerluseesmärkidele ja teistele PfP programmi elementidele. Eesti osaleb aktiivselt NATO rahupartnerlusprogrammis. Eesti ehitab riigikaitse üles viisil, mis võimaldab ja abistab vajadusel teisi riike Eestile sõjalist toetust osutama. Eesti arendab suutlikkust ja töötab välja protseduurid kriisi korral Eesti territooriumil tegutsevatele sõbralikele välisvägedele vastuvõtjariigi toetuse andmiseks. Sellealast
annaabi.ee 
