seotus Euroopaga NATO kaudu teiselt poolt, on keskse tähtsusega Euroopa stabiilsuse püsi- mises ja lahenduseks mitmetele globaalsetele probleemidele ning rahumeelsele arengule. Glo- baalsed probleemid ja uued piirideülesed turvalisuse ohud, nagu näiteks massihävitusrelvade levik, terrorism ja piirkondlikud konfliktid mõjutavad Soome julgeolekut rohkem kui kunagi varem.Soome rõhutab Atlandi-ülese koostöö tähtsust soodustab oma suhteid USA-ga ka kahe- poolselt läbi Rahupartnerlus programmi (Partnership for Peace) ja NATO. (Finnish Security and Defence Policy, Government Report, 2009) Rahvusvahelise julgeoleku -ja kaitsealane poliitiline koostöö Soome toetab Euroopa Liidu, kui ühtse julgeolekuühenduse ja globaalse osaleja tugevdamist läbi EL-i ühise välis ja julgeolekupoliitika (CFSP) ja Euroopa julgeoleku ja kaitsepoliitika (ESDP). Tuginedes Rahupartnerlus programmile, teeb Soome NATO-ga tihedat koostööd.
ulatusliku kohanemisprotsessi eesmärgiga suurendada koostööd ja vastastikust usaldust kogu Euroopas. NATO peamiseks missiooniks jääb endiselt ühine kaitse, kuid alliansi organisatsiooni, sõjalist võimsust ja struktuure on kohandatud, et ta oleks suuteline täitma uusi ülesandeid, eriti selliseid, mis eeldavad koostööd mitteliikmesriikidega ja kriiside lahendamist. Allianss on välja töötanud protseduurid ja mehhanismid tihedaks koostööks partnerriikidega nagu näiteks rahupartnerlus, Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu, NATO- Vene Nõukogu, NATO-Ukraina Komisjon ja NATO Vahemere-dialoog. Sõjalist võimsust ja struktuure on märkimisväärselt vähendatud. NATO on organisatsioonina edasi arenenud ning lihvinud oma poliitilist ja sõjalist struktuuri, võttes arvesse Euroopa julgeolekukeskkonna ümberkujunemist. Muutused NATO struktuuris ja poliitikas järgivad organisatsiooni liikmesriikide
kohanemisprotsessi eesmärgiga suurendada koostööd ja vastastikust usaldust kogu Euroopas. NATO peamiseks missiooniks jääb endiselt ühine kaitse, kuid alliansi organisatsiooni, sõjalist võimsust ja struktuure on kohandatud, et ta oleks suuteline täitma uusi ülesandeid, eriti selliseid, mis eeldavad koostööd mitteliikmesriikidega ja kriiside lahendamist. Allianss on välja töötanud protseduurid ja mehhanismid tihedaks koostööks partnerriikidega nagu näiteks rahupartnerlus (PfP), Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC), NATO-Vene Nõukogu, NATO-Ukraina Komisjon ja NATO Vahemere-dialoog. Sõjalist võimsust ja struktuure on märkimisväärselt vähendatud. NATO on organisatsioonina edasi arenenud ning lihvinud oma poliitilist ja sõjalist struktuuri, võttes arvesse Euroopa julgeolekukeskkonna ümberkujunemist. Muutused NATO struktuuris ja poliitikas järgivad NATO liikmesriikide kokkulepet säilitada
kohanemisprotsessi eesmärgiga suurendada koostööd ja vastastikust usaldust kogu Euroopas. NATO peamiseks missiooniks jääb endiselt ühine kaitse, kuid alliansi organisatsiooni, sõjalist võimsust ja struktuure on kohandatud, et ta oleks suuteline täitma uusi ülesandeid, eriti selliseid, mis eeldavad koostööd mitteliikmesriikidega ja kriiside lahendamist. Allianss on välja töötanud protseduurid ja mehhanismid tihedaks koostööks partnerriikidega nagu näiteks rahupartnerlus (PfP), Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC), NATO-Vene Nõukogu, NATO-Ukraina Komisjon ja NATO Vahemere-dialoog. Sõjalist võimsust ja struktuure on märkimisväärselt vähendatud. NATO on organisatsioonina edasi arenenud ning lihvinud oma poliitilist ja sõjalist struktuuri, võttes arvesse Euroopa julgeolekukeskkonna ümberkujunemist. Muutused NATO struktuuris ja poliitikas järgivad NATO liikmesriikide kokkulepet säilitada
annaabi.ee 
