keegi. http://bit.ly/10fgNhs Kohtumine tundmatuga Me olime juba kosmoses hõljunud 2 päeva. Järku meie üks ekipaazi liige nägi mingit imeliku asja. Meie lähedale lendas mingi lendava taldriukega sarnane asi. Me saime aru et see ei lõppe hästi. http://bit.ly/XWHxnF Õnnelik pääsemine ja seiklused kuu sisemuses Imelikul kombel oskasid nad rääkida meie keeles. Nad ütlesid et nad aitavad meil kuu peale maanduda. Ma rahunesin maha kuna sain aru et nad ei ole meie jaoks ohtlikud. Kui me maandusime saime me teada et nad elavad kuu sisemuses ning nad kutsusid meid vaatama kuidas nad elavad. Nii algas meie reis kuu sisemuses. Raha teenimine Ma pakuks ühele nende elanikule tulla maale ja õppida lähemalt tundma meie keelt ja kultuuri. Kuid ta peaks kindlasti kandma inimese maski, kindaid, ja muid riideid. Õnnelik lõpp, pidustused kodus
!! Ja nüüd see tulekahju, mis ma tegin!! Ma pean vist koju minema. Ma lonkisin koju. Oli juba pime. Ma olin juba kaua kodust ära olnud. Kui Stiiv-Maikel elutoast ukse kriiksu kuulis, jooksis ta ukse juurde. "Jasmiin, me ootasime sind! Miks sul nii kaua läks?" küsis ta murelikult. Ma ei öelnud kindluse mõttes midagi. Muidu jälle saadan kellegi surma. Ma läksin trepist üles oma tuppa. Õigemini, minu Stiiv-Maikeli tuppa. Ma heitsin voodile pikali ja nutsin paar näotäit. Siis aga rahunesin ja panin teleri mängima. Enda kahjuks tulid sealt just uudised, aga ma otsustasin need siiski ära vaadata. "Äsja kadunud Pitsabaari omaniku baar tulekahjus! Täna süttis ähmastel oludel Leindholdi pitsa tagaruum, milles hukkus kaks inimest. Pritsimeestele tegi see muret, et mõlemad sissepääsud olid suletud. Selleks, et sisse saada, pidid nad uksed lahti lõikama! On see vast katastroof!" "Jah, on see vast katastroof! Meil on ka pealtnägijaid, kes nägid enne tulekahju tagaruumi
Haaratuna hulgalistest muljetest arhitektuuri vallas, rõhutuna iseoma saatuse raskusest, polnud ma esialgu selles suures linnas üldse võimeline midagi rahva eri kihtides tähelepanelikult jälgima. Viini tolleaegsest 2-miljonilisest elanikkonnast olid juba sel ajal peaaegu 200 000 juudid, kuid ma ei märganud neid. Esimestel nädalatel langes mulle peale niivõrd palju uusi ideid ja uusi ilminguid, et mul oli raske nendega toime tulla. Alles siis, kui ma järk-järgult rahunesin ja esimestest muljetest läksin üle enamkonkreetsemale ja detailsemale tutvumisele ümbritseva keskkonnaga, vaatasin ma ringi ja puutusin kokku ka juudiküsimusega. Ma ei taha sugugi kinnitada, et esimene tutvus selle küsimusega oli mulle väga meeldiv. Ma nägin juudis ikka veel vaid teatud religiooni kandjat ja lähtudes kannatlikkuse ja humaansuse motiividest, suhtusin jätkuvalt igasugustesse usulistesse sundustesse eitavalt. Toon, millega Viini antisemiitlik
ta võib hak kama saada.» «Kes oli see mees?» küsis Felton. «öö veetsin ma toolil, võpatades iga vähimagi krõ bina peale, sest kesköö paiku kustus lamp ja ma oli taas pimeduses. Kuid öö möödus, ilma et mu piinaj oleks uuesti ilmunud. Saabus hommik, laud oli kadunud, ainult nuga oli minu kätte jäänud. See nuga oli kogu mu lootus. Olin surmani väsinud. Silmad põlesid magamatusest sest ma ei julgenud hetkekski uinuda. Hommiku saabumisega rahunesin, viskusin voodile, lahkumata oma vabastajast -- noast, mille peitsin padja alla. Kui ma ärkasin, oli laud uuesti kaetud. Vaatamata hirmule ja ahastusele tundsin seekord tugevat nälga. Neljakümne kaheksa tunni jooksul ei olnud ma midagi söönud: sõin leiba ja veidi puuvilja. Kun mulle meenus joogivette segatud unerohi, ei puuduta nud ma laual olevat vett, vaid täitsin oma klaasi marmorkraanist pesunõu kohal.
annaabi.ee 
