,,Nii, tunnistage üles, kes selle eest vastutav on," üritas papa karmi häält teha. ,,Meie mõlemad," vastas Kati pikalt mõtlemata. ,,Me lihtsalt arvasime, et miks mitte proovida. Pealegi kaasneb saates osalemisega kahenädalane tasuta puhkusereis Egiptusesse," proovis Kati end ja venda õigustada. ,,Hullud olete peast, muud ma ei ütle. No jah. Ega seal enam midagi teha pole. Tegu on tehtud. Nüüd peame kõik tagajärgede eest vastutama," lausus papa reisist kuuldes rahunenult. Tegelikult tundsin ma sel hetkel mamma Mallele ja papa Peetrile päris kaasa, kuid samal ajal olin ääretult rõõmus. Minu nina haistis juba kaugelt kuulsuse hõngu. Järgmise päeva hommikul arutati läbi kõik, mida teha tohib ja mida mitte. Näiteks Maidul keelati kategooriliselt söögilauas matsutamine ning Katil küünte närimine. Mamma lubas, et ei unusta õunavarsi voodi kõrvale öökapile ning papa andis tõotuse mitte sokke põrandale vedelema jätta
filosoofilist laadi, mis alguses sai juba kogust ,,Kivi südamelt" ja on järjest tihenenud poeetiliseks kokkuvõtteks inimese elust ja selle mõttest. Luuletaja heidab pilgu oma saatusele, eluülesandele ja olemasolule üldse otsekui kaugest perspektiivist. Suure sisendusjõuga luuletused nagu ,,Aruand", ,,Käsk", ,,Igimuistne vaev", ,,Järelvalgus", ,,Loobumise võit" ja teised on elu paratamatuste tunnetus ühteaegu valusterav ja selginud kirgas. Luuletaja vaatab enesesse rahunenult, kõige edasiliikumist tunnetades, sest tõde pole Underile kunagi olnud dogma, vaid ikka ja jälle midagi teisitileitut. Hilisluule üks mõjus tahk on kojuigatsuseluule. Kojuigatsus ühteaegu inimliku kannatuse ja ometi ka õnnestava ja olemasolu mõtestava tundena tõuseb oma paljutahulises rikkuses Underi luules üldinimliku esindavuseni. Koduigatsuseluules väljendub Underi seotusetunnetus oma maa ja rahvaga.
Olles neid koridoris kahtlustab, et tüdruk võib tahta lihtsalt paariks minutiks välja minna. Ta ütleb: „Krista, kui ma tervitanud, suunas ta nad rühmana rahunema ja end valmis seadma (alates lk 56, 93). Nüüd seisab olen selle tunniosa lõpetanud, siis organiseerime tualetipausi.“ Tüdruk kortsutab kulmu ja nõjatub ta uksel ja tervitab neid sisenemisel. Ta ei lasku siiski vestlustesse või lühiaruteludesse kodutööde ega rahunenult tooli seljatoele. (Kui ta oleks paistnud meeleheitel, oleks õpetaja oma kahtlustest tüdruku muude teemade üle, mida saab (vajadusel) hiljem, iseseisva õppimise faasis käsitleda. Ta naeratab, kasuks loobunud ja tegelenud teemaga hiljem, kui sarnased palved oleksid esitatud ka järgnevates kui ta õpilasi põgusalt tervitab ja tunnustab ning nad oma kohtadele suunab. tundides). Õpetaja liigub edasi.