Kadrioru Saksa Gümnaasium Sarimõrvari mõttemaailm Referaat Autor: Ege-Ly Viirmaa Juhendaja: Irene Pukk Tallinn 2015 Sarimõrvar on isik, kes on mõrvanud rohkem kui kolm inimest pikema aja jooksul kui üks kuu. Mõrvade motiiviks on enamasti psühholoogilise rahulduse saamine ning iga mõrva vahel on nö rahunemisperiood. Mõrvad on sarnased, samas stiilis või on ohvritel midagi ühist: rass, sugu, vanus. Sarimõrv ei ole sama, mis massitapmine ja lõbutapmine. 1. Sarimõrvari tüübid 1.1 Meditsiiniline tapja Kõige harvemini esinev tüüp. Nad on seotud meditsiini asutustega, kus tunnevad end kindlalt tegutsedes, soovides jätte mulje nagu oleks ohver surnud loomulikku surma. Nad on üliintelligentsed ja kavalad.
Rahva seas populaarne Aleksander Dubcek, hakkas ülesehitama inimlikku kommunistlikku riigikorda. Taotles sõna, kauplemis ja tsensuurivabadust. NSVL(Breznev) kartis selle ülekandumist teistesse riikidesse ning tungiti Prahasse sisse ning Dubcek pandi vangi(mitte ei tapetud ära). Bresnevi doktriin: Kui kuskil maailmas on kommunism hädas, siis tuleb NSVL appi. Takistati väljaastumist VLO'st. Kehtis 1968 89. PINGELÕDVENDUS e DETENTE 1970-aastate algus Rahunemisperiood, mil midagi erilist ei toimunud. Tundus, et külm sõda saab läbi. 1. paranesid SDV ja SLV(võimule tolid sotsiaaldemokraadid) suhted 2. paranesid USA(Nixon) suhted NSVL ja Hiinaga 3. masendus Vietnami sõja pärast 4. võidurelvastumise vähendamine HELSINGI LÕPPAKT 1975 Maailmarahu sõlmimimine. Moskva soov oli, et Lääs tunnistaks Ida-Euroopat nii nagu ta on. Moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisetsioon. Usa soovis, et elu muutuks inimlikuks.
valudele ja füüsilistele hädadele, mis vanusega kaasnevad 7. Ego transtsedentsus või ego domineerimine- et inimene ei jääks kinni surmamõtteisse, vaid näeksid kõiksuse perspektiivi nooremas põlvkonnas, kes neid üle elab. D.Levinson (1986)- täiskasvanu arengumudel. Koostas selle 40-mehelise grupi järgi. Meeste elus 3 umbes 20 aasta pikkust ajastut. Iga ajastu loob oma "elustruktuuri". Täiskasvanueelne periood on 0-22. Suuremad pöördepunktid: Perekonnast lahkumine Rahunemisperiood hilistel 30.-ndatel. 40.-45. Elu pannakse küsimärgi alla. Inimesed sisenevad keskea muutuste perioodi ning mõtlemises muutub tähtsaimaks idee, et elu on lõplik. See võib olla ka keskea kriis, kuid see ei ole iseloomulik kõigile. Sellel perioodil arengu põhimõtteks on, et täring on visatud ja et tuleb oma elu asjaoludega toime tulla. 50.-ndad aastad. Tunnevad vabalt nautimaks elu. Muretsevad vähem probleemide üle. Omaks võetud, et surm on vältimatu.