Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Kreeta kunst osutab naiste suurele tähtsusele minoilises religioonis ja ühiskonnas. Kreeta kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside ja jõukate majade seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutavad loodust, religioosseid pidustusi ja sportlikke võistlusi. Minoilise tsivilisatsiooni elurõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet ei Egiptuse ega Mesopotaamia kultuurist. Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühtegi jumaluse nime, kuid piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid
Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse tänapäeva kutuuri arengule. Kreeka kultuurist võib jääda mulje, et see on mitmest kultuurist kokku pandud ja ei ole originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. KreetaMükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist
Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoegade igapäevase töö üle kehtestatud range riigipoolse kontrolliga. Kindlasti leidub egiptuse mõjusid ka minoilises kunstis. Kuid tervikuna oli kreetalaste kultuur kahtlemata algupärane. Nende kiri polnud üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutatud kohapeal, ja nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. Kreeta- Mükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab Kreeta-Mükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust.
temaatikaks loodus, usupidustused, sport jne Naise arvatav domineerimine ühiskonnas: Jumalad naissoost naiste rohke kujutamine kunstis naisvalitsejad Usundile omane: härjakultus domineerivad jumalannad ( viljakus? ) Elanike tegevusalad: põlluharimine ( ilma kunstliku niisutuseta ) kaubandus ( mererööv? ) Ühtset riiki arvatavasti ei teki NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele! Kreeta kultuuri allakäik: ~1 500 eKr. - toimus vulkaanipurse Thera saarel. MÜKEENE KULTUUR Mükeene kultuur ( 1 600-1 100 eKr.) : ~1 600 eKr. Kujunes Mandri-Kreekas välja Mükeene tsivilisatsioon. Elanike etniline päritolu indoeurooplased; tänapäeva kreeklaste esivanemad. Kultuuri nimi tuleneb linnast Peleponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuri mõjutused Kreeta Minoiliselt kultuurilt: ~15. saj
Sõjalist otstarvet ei võinud neil seega olla ja meil pole mingit alust pidada lossi valitsejat eelkõige sõjapealikuks. Kreeta tsivilisatsiooni üks peamisi iseärasusi on kindlustuste, relvade ja üldse igasuguste sõjakate joonte puudumine. Ka Kreeta kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside ja jõukate majade seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja sportlikke võistlusi. Minoilise tsivilisatsiooni elurõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet ei Egiptuse ega Mesopotaamia kultuurist. Võibolla kõige olulisem joon, mis Kreeta kunstis ilmneb, on naiste osatähtsus. Neid kujutati meestest sagedamini ja sageli olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. See asjaolu on mõne uurijad oletusele, et Kreetal võis olla matriarhaalne, st. naiste poolt valitsetud ühiskond. Kuigi enamus asjatundjaid peab sellist oletust alusetuks, lubab
annaabi.ee 
