uurida kõik 1705 aasta Astrahani mässu kaasosalised ja motiivid, et teada saada, kes on tegelikult selle taga. Ta nuhtles neid kõige karmimate võimalike viisidega: 1182 streletsi hukati, 601 said piitsa ja saadeti pagendusse. Peetrile ei meeldinud teisitimõtlejad ja ta tahtis igasuguse vastasseisu välja juurida. Kuid tema vägivaldsed meetodid kasvatasid aina suuremat rahulolematust streletside seas. Peetri streletside tagakiusmine ei olnud õigustatud. Ta oleks saanud asju ja tunduvalt rahumeelsemalt ja demokraatlikumalt lahendada, kuulates ka teisepoole arvamust ja seejärel langetades ühene ning õiglane kohtuotsus, mitte pidada pidevat kahtlustavat luuretegevust. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei muutnud Venemaa valitsemist sugugi demokraatlikumaks ega läänelikumaks. Kokkuvõte Peetri valitsusaja pidevad sõjakoormised, noorte meeste kohustuslik teenitus reamehena ja oma tahte pealesurumine nii kultuuri- kui ka vaimuelus,kurnasid ühiskonda ning
lahendada toonase Euroopa probleeme, nt Rahvasteliiga juhtorganite tegevust, julgeolekunõukogu. Venemaa pärast Krimmi sõda muutus mõneks ajaks teisejärguliseks riigiks Euroopas. Kui Püha Liit lagunes, siis tekkis taaskord klassikaline jõudude tasakaal. Riike küll vähem, aga JT oli täiest olemas. Jõudude tasakaalu tagasid mitmed liidud, tuntuim Antant, väiksemaid väga palju veel. 4) Tegevus – Saksamaa ja Itaalia ühendamised (kas relvajõul, nagu Itaalias, või rahumeelsemalt nagu Saksamaal) 5) Reeglid – ikka samad. 3. periood: I ms – tänapäev Väga palju riike tekkisid tol perioodil! Erakordselt suur riikide arvu kasv. ~ 100 aasta jooksul. Tänapäeval ~200, veidi vähem. Toona, enne I ms, oli tegemist paarikümnega vaid. Riigid tekkisid suuresti koloniaalsüsteemi lagunemise tulemusena, aga ka muidu. Miks tekkisid? Põhiline põhjus, millega väljendati Westfaali süsteemi: Rahvuslik enesemääramiseõigus. Kreeka riigi tekkimist
aristokraat, oraator ja poliitik. Ta oli Platoni ja Isokratese õpilane, Demosthenese poolehoidja. Aastast 338 juhtis ta edukalt Ateena rahandust. Lykurgosele olid võrdselt olulised nii sõja- kui rahuotstarbelised ehitised. Nähes linna kaitsevõime tugevnemist ja kodanike eneseteadvuse tõusu, otsustas ta, et on aeg mõelda rahumeelsemalt, ja hakkas linna kaunistama. Sellega tahtis ta näidata, et Ateena on tagasi saanud endise jõukuse. Tema käsul rajati linna esimene kivist teater, Dionysose teater, ja ehitati Ilissose jõe kaldale mäekurusse panatenaiade pidamiseks Panathenaikoni staadion. Töö toimus Lykurgose isiklikul järelevaatamisel ja sai Ateena uhkuse märgiks. Lykurgose korraldusel valmistati ametlikult käsikirju kolme suure tragöödiakirjaniku teostest. Mausolos
annaabi.ee 
