suvalisusega vastavalt vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad." - "Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." - I.Kant eitab revolutsiooni teoreetiliselt. - Praktiliselt aga tervitab ja pettub hiljem. Sõda - Sõda on seadusetu olukorra seadus. - Mõistus käsib meid sõja seisundist väljuda. See mõistuse idee pole inimsõbralik vaid õiguslik idee. - Pidev ja üldine rahuloomine on õigusõpetuse eesmärk - Rahvusvahelisest õigusest seisab kõrgemal maailmakodaniku seadus. Igaveseks rahuks - Ükski rahuleping ei tohiks kehtida sellisega, kes valmistub salaja tulevaseks sõjaks. - Ükski iseseisev riik ei tohi saada teise riigi omandiks pärimise, vahetuse, ostmise või kinkimise teel. - Püsivad sõjaväed tuleb likvideerida. - Ei tohi teha riiklikke võlgasid riikide vahelises kaubanduses.
Mõistuse idee kõigi rahvaste rahulikust osadusest ei ole inimsõbralik idee, vaid õiguslik printsiip. Sest moraalne-praktiline mõistus meis ütleb selle vastupandamatu veto välja: "Ei tohi olla mingit sõda ... - sest see ei ole viis kuidas igaüks peaks oma õigust otsima." Asi ei ole selles, kas igavene rahu on midagi väärt või pole midagi väärt, vaid me peame tegutsema nii, et me pidevalt selles suunas toimime. Lõppudelõpuks on pidev ja üldine rahuloomine õigusõpetuse viimne eesmärk. Nii on rahvusvahelisest õigusest kõrgemal veel "maailmakodaniku õigus". Mõte, rahvaste liidust ja igavesest rahust, oli Kantil nii südamel, et ta pühendas sellele oma filosoofilise visandi "Igaveseks rahuks". See visand sisaldab kuus artiklit. Olgu need järgnevalt ära toodud: "IGAVESEKS RAHUKS" Präliminaarartiklid (vabas sõnastuses) 1. Ükski rahuleping ei tohi kehtida sellisega, kes salaja tulevaseks sõjaks valmistub. 2
· Muutlikkus suhtumises revolutsiooni. · Praktiliselt aga tervitab ja pettub hiljem. · "Asi iseendas", mis see on, milleks seda sisse · Sõda tuua? · Sõda on seadusetu olukorra seadus. · Mõistus käsib meid sõja seisundist väljuda. See · John Locke mõistuse idee pole inimsõbralik vaid õiguslik idee. · Pidev ja üldine rahuloomine on õigusõpetuse · 1632 - 1704 eesmärk · Koht filosoofias · Rahvusvahelisest õigusest seisab kõrgemal · J.Locke on empirismi peaesindaja. maailmakodaniku seadus. · Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse · Igaveseks rahuks oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv
annaabi.ee 
