tundma itaalia klassilist kunsti, kuid ei alistunud mitte itaalia mõjudele, vaid sulatas kõik need itaalia elemendid puht-madalmaade looduskäsitusega uueks jõuliseks omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm". Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ("Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Bruegel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest";
Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust.
tundma itaalia klassilist kunsti, kuid ei alistunud mitte itaalia mõjudele, vaid sulatas kõik need itaalia elemendid puht-madalmaade looduskäsitusega uueks jõuliseks omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ( "Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest";
Ta on viisakas, delikaatne ja teenistusvalmis. Ivan Dmitritsi naabriks paremal pool on aga rasva uppunud, peaaegu ümarik talumees, nüri, täitsa arulageda näoga. See on liikumatu, ablas ja räpane elajas, juba ammu kaotanud mõtlemise ning tundmise võime. Temast tõuseb alaliselt teravat, lämmatavat haisu. Palat nr. 6 viiendaks ja viimaseks elanikuks on mees, kes kord teenis sortijana postkontoris, väike kõhetu blondiin sõbraliku, kuid pisut kavala näoga. Otsustades tarkade, rahulikkude, selgelt ja lõbusalt vaatavate silmade järgi on tal oma mõte ja ta varjab mingit väga tähtsat ning meeldivat saladust. Tal on padja ja madratsi all midagi, mida ta kellegile ei näita, kuid seda mitte äravõtmise või varastamise kartusel, vaid häbelikkuse pärast. Elu pole vist kuskil mujal nii ühetooniline kui palatis nr.6. Uusi vaimuhaigeid ei võta tohter juba ammu vastu. Paari kuu tagant käib neid vaatamas ainult purjus habemeajaja. Peale habemeajaja ei pista
6 sajanil ei olnud jõudnud ükski tema eelkäijaist. ,,Pronksiaja inimesele" järgnesid kolossaalne ,,Ristija Johannes" egiptuse skulptuuridele omase sügava väljaastega , siis võimas, kummargil, endassesüvenenud ,,Mõtleja", nukras häbelikkuses nägu varjav ,,Eeva" ja suur grupiskulptuur ,,Calains' kodanikud. Neis teostes kujuneb välja inimtüüp, mis esineb läbi kogu Rodin'i loomingu. Tal ei olnud eeldusi õnnelikude, rahulikkude ja elurõõmsate kujude loomiseks. Tema inimesed ei ole mitte niivõrd loominguliste impulsidega teoinimesed, kuivõrd äärmiselt tundelised igatsejad.19. sajandi Prantsuse kunstis ja ilukirjanduses taolisi inimesi vaevalt leidus. Vastandina renessansi suuretele meistritele, kaldus Rodin alati mõnevõrra liialdama. Tema kaasaegsed tõendasid, et see andis tunda ka elava Rodini juures pisut ülespuhutud hoiake näol
annaabi.ee 
