välisriikidega, kus valitsesid endiselt monarhid) Lev Trotski Petrogradi nõukogu juht, Lenini parem käsi (viis pigem revolutsiooni läbi, mitte Lenin) Vladimir Lenin Enamlaste liikumise üht juhtfiguure, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht Ferdinand Foch Prantusmaa kindral, korraldas Prantsusmaa kaitset sakslaste vastu David Lloyd George Suurbritannia riigimees, kes osales Versailles' rahulepingul George Clemenceau Prantsusmaa riigimees, osales Versailles' rahulepingul Woodrow Wilson USA president, osales Versailles' rahulepingul SELGITA: Schlieffeni plaan *sakslaste rünnakuplaan Venemaa ja Prantsusmaa purustamiseks {"Lõunasöök Pariisis, õhtusöök Peterburis" Pariisi hävitamine oli tähtis(taheti 40 päevaga ära rünnata) Hiljem mindi Peterburi vallutama (2 kuuga)} Positsioonisõda e kaevikusõda (nt Verduni, Somme) *kaeviku sõda edu ei toonud
Natsioonaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, mille eesmärgiks sai rahulepingu tühistamine ja Saksamaa väärikuse taastamine. Selleks nähti agressiivset poliitikat ning selle tõestuseks on parteijuht Adolf Hitleri üritus Baierimaal võimu haarata.Minu arvates Versaille'i rahulepingud olid Saksamaa suhtes liiga karmid, aga samas ei poolda ka nende muutmist agresiivsusega, mida rakendasid natsid. Seega oma süü oli ka Versaille'i rahulepingul II maailmasõja puhkemisel Adolf Hitler kirjutas oma vangisoleku ajal teose ,,Mein Kampf", kus ta tutvustas oma vaateid.See teos sai suuretsti natside ideoloogiaks. ,,Minu võitlus" kuulutas Saksamaale suurt tuleviku, mis tähendas sakslaste eluruumi laiendamist ja lõpetama Versaille'i rahulepingu.Selleks tuli kõrvaldada riigist demokraatia ja kommunism ning aarja rass tuli kuulutada teistest kõrgemaks.
Pindalalt polnud väga suur, aga seal oli varem paiknenud 33% Vm tööstuspotentsiaalist. Oli selles mõttes suur kaotus. Keskriikidest Türgi sai tagasi ilmasõja ajal Vene vägede poolt vallutatud kindluslinnad- Batumi, Ardagan, Karsk. Sm-le kohustus Nõuk Vm maksma kontributsiooni 6 miljardit kuldrubla, Vm kohustus desarmeerima kõik oma relv jõud- nii vana armee kui Punaarmee. Lisaks Vm kohustus tagama Sm-le piiramatu ligipääsu Vene naftaväljadele. Joffe allkiri oli Bresti rahulepingul all, 4.märtsil sakslased peatasid ka oma edasitungi, Joffe allkiri ei tähendanud, et rahuleping oleks olnud lõplik, oli tarvis ratifitseerida KTK-s, vastuseis oli jätkuvalt tugev. Põhjused endised- ei tohi sõlmida separaatlepingut, kirjutada alla häbistavale rahule jne. Tuleb oodata sotsialistlikku maailmarevolutsiooni jne. Märtsi keskel toimus kaks olulist foorumit, kus rahuküsimus lõplikult paika pandi. Esimesena oli enamlaste partei järjekordne kongress, seitsmes ja erakorraline.