hinnetel langeda, sellele ise mõtlemata, mis tulevikus saab. Edasi on aga veel raskem minna. Käid küll koolis, aga ei mõista enam midagi millest räägitakse. Lõpuks võib-olla loobud üldse koolis käimisest. Kuid on ka õpilasi, kellele meeldib koolis käia. Nad teevad selle nimel tööd ja näevad vaeva. Lõpetavad koolid ning teavad, kuhu jõuda tahavad. On ka selliseid, kes õpivad kohusetundest, kasvõi headele ja rahuldavatele hinnetele, aga nad õpivad. Nad saavad enamusest aru ja on suutelised kooli lõpetama ning tahtmise korral saavad ka edasi õppima minna. Aga kuidas jääb nendega, kes õppimise nimel tööd teha ei viitsi ega leia võib- olla mõtet ka koolis käimisel. Selline kahjuks on meie tänapäevane koolielu ja arvata võib, et see jätkub ka tulevikus. Kui esimese küsimuse juurde tagasi minna, siis selle vastus on ei, sest kooli astutakse ja see lõpetatakse
näidata lihtsalt hindamissüsteemiga. Ühelgi õpilasel ei ole tegelikult ükskõik kas ta saab hinde ,,2" või ,,5". Õpetajal on õigus õpilast käsutada ja öelda neile, mida tegema peavad. Muidugi kõike mõistuse ja reeglite järgi. Õpetajale vastu hakates, aetakse väike probleem tavaliselt kõige hullemaks, mis lõppude lõpuks viib suure tülini. Õpilane Lapsevanemad Õpilase ja vanemate suhted on nagu peresuhted ikka. Kui koolis korralikult ei käi ja rahuldavatele hinnetele ei õpi, siis ei saa ka kõike, mida hing ihaldab. Ja kui õpilane tahab väga midagi, siis ta ka üritab õppida, et jõuda oma eesmärgini. Nii saavad vanemad oma võsukesi kergelt kontrolli all hoida., kuni lõpus pubekal närv üle viskab ja üldse kodust ära jookseb, arvates, et ta pole mingi ori ja ei pea kellegile alluma. Aga kui see kõik välja kannatada, ja oma vanemate tahmise järgi tegutseda, mis pole tegelikult üldse nii hull, ollakse
tundmatut sisaldavaks ülesandeks. Graafilise lahendamise korral pole lineaarse planeerimisülesande viimine maksimum-põhikujule vajalik. Kahte tundmatut x1 ja x2 sisaldava planeerimisülesande graafilisel lahendamisel interpreteerime tundmatute väärtusi kui x1x2 – tasandi punkti koordinaate. Lineaarse planeerimisülesande korral peavad tundmatud rahuldama mitte ainult üht, vaid mitmeid erinevaid kitsendusi. Kõiki kitsendusi korraga rahuldavatele tundmatute väärtustele vastavad tasandil punktid, mis on ühised kõigile lubatavatele pooltasanditele. Nende punktide hulka nimetatakse lubatavaks piirkonnaks ja selleks on alati kumer hulknurk. Ülesanne seisneb lubatava piirkonna sellise punkti (selliste punktide) leidmises, milles sihifunktsioon saavutab ekstremaalse, (s.o. kas maksimaalse või minimaalse) väärtuse. Ülesandel on optimaalne lahend siis, kui lubatavate lahendite piirkond
Artikkel 22 Igal inimesel kui ühiskonna liikmel on õigus sotsiaalsele turvalisusele, samuti on tal õigus riiklike jõupingutuste ja rahvusvahelise koostöö läbi, arvestades iga maa elukorraldust ja ressursse, kasutada tema inimväärikuse ja isiksuse vabaks arenguks vajalikke majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi. 28 Artikkel 23 Igal inimesel on õigus töötada ja vabalt valida elukutset, õigus õiglastele ja rahuldavatele töötingimustele ning kaitsele tööpuuduse korral. Igal inimesel on õigus igasuguse diskrimineerimiseta saada võrdset tasu võrdse töö eest. Igal inimesel, kes töötab, on õigus õiglasele ja rahuldavale tasule, mis tagab inimväärilise elatuse temale endale ja ta perekonnale, ja mida vajaduse korral täiendatakse sotsiaalse kaitse teiste vahenditega. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks luua ametühinguid ja ametühingutesse astuda. Artikkel 24
Artikkel 22 Igal inimesel kui ühiskonna liikmel on õigus sotsiaalsele turvalisusele, samuti on tal õigus riiklike jõupingutuste ja rahvusvahelise koostöö läbi, arvestades iga maa elukorraldust ja ressursse, kasutada tema inimväärikuse ja isiksuse vabaks arenguks vajalikke majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi. Artikkel 23 Igal inimesel on õigus töötada ja vabalt valida elukutset, õigus õiglastele ja rahuldavatele töötingimustele ning kaitsele tööpuuduse korral. Igal inimesel on õigus igasuguse diskrimineerimiseta saada võrdset tasu võrdse töö eest. Igal inimesel, kes töötab, on õigus õiglasele ja rahuldavale tasule, mis tagab inimväärilise elatuse temale endale ja ta perekonnale, ja mida vajaduse korral täiendatakse sotsiaalse kaitse teiste vahenditega. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks luua ametühinguid ja ametühingutesse astuda.
annaabi.ee 
