tagasi börsihaisid, ei saanud hiljuti kõigist ka kinnisvaraarendajaid", ,,seega tahetakse tekitada usaldamatust oma riigi tuleviku suhtes. Täpselt nii, nagu paari aprilliöö keskne eesmärk seisnes hirmu ja ebakindluse tekitamises". Retooriline küsimus Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes, Jaan Kross: ,,Kui palju on Euroopa rahvaste seas üha veel rahvaid rahuldamatute või isegi täiesti väljavaateta omariikluse pretensioonidega?". Sõnatrio ,,armas Eesti rahvas", ,,hea Eesti rahvas". Kordus ,,Südames ja mõtetes. Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes". Antitees - ,,kodus ja kaugel" Kõnes ära toodud ka fakte, mis eelkõige meeldivad neile, kes otsivad ja tahavad neid kuulda. Näiteks: ,,Siin, Eesti Panga saalis, astus 24. veebruaril 1918 ametisse Eesti Vabariigi esimene
Rousseau jaoks on iga kultuuri ilming luksus, sellest tekib soov saamatu järele. (vrd Marx) Sellest ka tema soo teatri keelamiseks. Rousseau kaitseb kodanluse omandit, kainust, luksuse vastasust. Seega töölisklassi tarbimine näis justkui aristokraatide luksus - joomine, mängimine, hobused jne, mis on mõlema nii kõrg kui alamklassi lõbud. Rousseau vastandub seeda Hume'i ja Smithi liberalismile ning näeb ühiskonna ja rahuldamatute vajaduste vahelist seost. Rousseau soovib seega elu, mis on kõrgklassi luksuse ja baasvajaduste vahel, ehk keskklassi mugavuse esimene eestkõneleja. 11. Milles seisneb Cliffordi (1988) ,,kunst-kultuur süsteem" ja mida see ütleb autentsuse kohta? Sellised mõisted, mis seostuvad kõrgkultuuriga nagu kunstipärasus, autentsus, singulaarsus (mäletate Appadurai-d?) on seotud kunst-kultuur süsteemiga (Clifford 1988). On leitud, et kunsti ajalugu ja
surumas neis alla tõelise vabaduse tunnet, millesse nad sündinud olid, pannes neid oma orjust nautima ja tegemas neist, mida kutsutakse - tsiviliseeritud inimene" Rousseau kaitseb kodanluse omandit, kainust, luksuse vastasust. Seega töölisklassi tarbimine näis justkui aristokraatide luksus - joomine, mängimine, hobused jne, mis on mõlema nii kõrg kui alamklassi lõbud. Rousseau vastandub seeda Hume'i ja Smithi liberalismile ning näeb ühiskonna ja rahuldamatute vajaduste vahelist seost. Smithi jaoks põhivajaduste piiramine ei ole hea: ,,Inimühiskondlik tootmine ei ole mitte selleks loodud, et alandlikke kolme põhivajadust - toit, riie ja peavari - täita, vaid selleks, et lubada meile mugavusi oma kenaduse ja maitsenüansside juhatusel. Parendada ja küllastada objekte, mis on meie vajaduste peamised eesmärgid annab võimaluse tõusta kõiksugu kunstidel." Amour-propre on see, mis ühiskonda edasi ajab, mitte orjus nagu Rousseau jaoks.
annaabi.ee 
