Ei istunud pidevalt koos, perioodiline (quarter sessions). 16.sajandi alguses veel suhteliselt suured pädevused kohtupidamises (riigireetmist ei käsitlenud). Lordleitnant – Tudori perioodil loodud institutsiooni ametikoht. Igasse countysse. Eluaegne, krahvkonna suurmaaomanik. Eesmärgiks tagada Inglismaa kuningavõimu kontrolli, julgeolekut tagav isik, institutsioon. Reaalselt tähendas seda, et pearahukohtunikust sai kõige tihedamini lordleitnant. Abileitnandid olid rahukohtunike abid. See tõstis veelgi rahukohtunike positisooni oma piirkonnas. Lordleitnantitele anti 16.sajandil kihelkonna kogukonna kontroll. Kuninga kohtud: KUNINGA KOHTUNIKUD (assize kohtu). Olid omaette liin, juba 12.sajandist, allikatest selgelt nähtav 14.sajandist. Nende ülesanne oli liikuda külast külla ja mõista kohut. Kõik külaelanikud teadsid, et kui kohalike kohtunike käest õigust ei leitud, siis 2 korda aastas
Halduskohtud (taas)loodi Eestis koos iseseisvuse saavutamisega juba 1993. a. Halduskohtumõistmise traditsioon ulatub aga juba esimese EW ajajärku. Nii loodi näiteks Riigikohtu juurde administratiivosakond, kellele allusid esimese ja viimase astmena kaebused ministeeriumite, nende osakondade ja teoste kõrgemate administratiivasutuste tegevuse peale, samuti revisjonkaebused ja -protestid I astme kohtute otsuste peale haldusasjades ning revisjonkaebused ja -protestid rahukogude ja rahukohtunike peale. 4 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusõiguse üldosa arengu jaoks on määrava tähendusega aasta 2001. 5
), parandusmaja (kuni 8a), trahv. Vanas seadustikus oli ka ihunuhtlus. 1864 Rahukohtute Nuhtlusseadustik, see kehtis samuti EV-i ajal. 22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. muutus Eesti kohtukorraldus täielikult, tsiviilasjade ja suuremate krim. asjade arutelu 3-e astmelises kohtus. I aste Rahukohtud (34 jaoskonda), arutas väiksemaid ja lihtsamaid asju. Venemaal valiti rahukohtunik, Baltimaal määras kohtuminister. Puudus juriidiline haridus. II aste 3-e liikmelised rahukohtunike kogud Rahukohtud. Moodustasid rahukogu ringkonnad, neid oli 4. III aste Vene Keisririigi valitsev senat, asukohaga Peterburis. Raskemate süütegude puhul: I aste Ringkonnakohus (Tallinnas, Riias); II aste Peterburi kohtupalat; III aste Senat. Talurahva jaoks eraldi kohtusüsteem: I aste Vallakohus ( võis olla üks kohus mitmele vallale), kohtunikud 3- aastaks valisid talupojad; IIaste- Ülem- Talurahvakohtud; igas maakonnas üks; III aste - Rahukogu. 23
annaabi.ee 
