Prantsusmaale, Leedule ja Belgiale. Loobus ka sõjaväest. 20.ndad olid rahulikud, kuid 30.ndatel teravnes rahvusvaheline olukord. Sakslased ei leppinud kaotusega ja tahtis rahulepingu tühistada ning sõjakaotuse tasa teha. 1929. Majanduskriis. Ei usutud demokraatiasse, taheti diktatuuri, kuna loodeti, et see taastab riigis olukorra ning suudab muuta elu paremaks. Antandi riigid tahtsid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. See ei langenud kokku USA presidendi rahukavaga: Eelduseks pidi olema sõja lõpetamine ja võitjateta rahu sõlmimine. Inglaste ja prantslaste soov maksta kätte kaalus selle üle. Algul arutati rahulepingute eelnõusid suure kümnega hiljem suure nelikuga. Kaotajad kutsuti rahulepinguid allkirjastama. Vastased lubasid sakslasi ja nende liitlasi ähvardada kasutades sõjalist jõudu, juhul kui lepinguid ei allkirjastata. Rahuleping sõlmiti Saksamaa ja Atandi riikide vahel.
korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-Mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakti nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. 2. 11
Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia
täieliku lüüasaamisega. Versailles' Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada. Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks. Sõjas kõige rohkem kannatanud Prantsusmaa nõudis Saksamaalt võimalikult suuri reparatsioone
Halvimast päästis prantsuse vägede sekkumine. · Türgi ja Bulgaaria vastu on liitlased edukad. Inglased vallutasid Türgilt märtsis Bagdadi ja detsembris Jeruusalemma. · 7.-8. November 1917 leidis Venemaal aset riigipööre ("oktoobrirevolutsioon"). · 9 detsember 1917 sõlmis Rumeenia, 15 detsember 1917 Nõukogude Venemaa Keskriikidega vaherahu. 1918 · 8. Jaanuar tuleb USA president Woodrow Wilson välja oma 14-punktilise rahukavaga · Bolsevistlik Venemaa alustab rahuläbirääkimistega Brest-Litovskis. sakslased esitasid ultimaatumi, Lev Trotski lahkus läbirääkimistelt ja sakslased alustasid 18. Veebruar pealetungi. · 21. Veebruar teine sakslaste ultimaatum. Vallutasid ala kuni Narva jõeni · 21 märts -17 juuli tegi Saksamaa mitu edukat pealetungikatset Läänerindel. · 15 juuli alustati II Marmei'i lahingut mis oli edukas. 8. August Liitlaste Amiens'
annaabi.ee 
