teatavatest hüvedest ja naudingutest ning tegeleb praktiliste vabastavate Passivism- mõttelaad, mille esindajad ei püüa mõjutada ühiskonna arengut harjutustega ega muuta selles midagi Ateism- jumalasalgamine, mõtteviis, mis eitab jumalat Patsifism-rahuidee, rahuliikumine, mõtteviis, mis eitab relva kasutamsit ja Deemonlik- saatanlik, kurjast tulenev relvastatud võitlust Deism- seisukoht, mille järgi Jumal on maailma loonud, aga ei sekku selle Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse tegemistesse Profaanne- pühitsemata, ebapüha, ilmalik
suur eurooplane (1894-72), päritolu krahv. 1923 Paneuroopa; 1964 Euroopa taasühendamine; 1971 Suurvõim Euroopa. Aastatel 1923-1972 Paneuroopa liikumise eluaegne juht. 1926 Viinis Paneuroopa I kongressil 2000 osavõtjat, Eesti astus liikmeks 1929. asutajaliikmeid 102 Ühingu esimees rahv õiguse prof Ants Piip. Codenhove.-Kallergi lootis Euroopa Föderatsioonist 3 eelist: 1. uut poliitikat, mis parandaks Saksa-Prantsuse ning Itaalia-Austria suhteid. Paneuroopa mõte oli Euroopa rahvaste rahuidee, Am Üh ja Sveitsi kui föderatiivsete riikide eeskujul loodaks tugev koostöö Euroopa riikide vahel . 2. majanduslik kasu föderatsioonist. 3. Paneuroopast pidi saama vastukaal bolsevistliku revolutsiooni vastu. I MS järel 1919 loodi suurima ühend-na Rahvasteliit ja Eesti liikmeks 1921a. Aristide Briand (Prants peam 11 korda, Nobeli rahupr Locarno lepin. eest) koostas Briand-Kelloggi pakti sõja ärahoidmise kohta, esitati Rahvasteliidu peaassambleel
orje. Vabaks ei tohtinud lasta üle 100 orja. Augustuse jaoks oli tähtis perekond.Tuli abielluda(kohustuslik) ja sünnitada lapsi. Ka lesestunud ja lahutatud pidid uuesti abielluma. Vallatuse ja lastetuse tagajärjeks oli kõrge maksustamine ja lõpuks pärimisjärgluse välistamine. Sellest olid vabasatud 3 või enama lapsega abielulised pered. Keisri poole võis pöörduda, kui arvati, et oli käitutud kellegiga õigusvastaselt ja siis keiser otsustas. Riiki määras rahuidee, Rooma oli rahuriik. Rahu- pax- kodanike sisemise üksmeele väline väljendus. Kui Rooma keisrid pidasid rahu all silmas võõraste rahvaste alistamist. Rahu oli sõjalise võidu vili. Pax romana- relvad vaikivad. Ei peetud vajalikus võidetud rahvaid vihata. Sõdur elas sõjaväes teenimise ajal ja pärast seda keisri hoolitsuses. Keisrite ajal tavalise inimese olukord paranes- kodaniku vabadus. 7.Juristid Õigusteadus ei olnud kusagil mujal nii iseseisve kui Roomas
lasta teatud arv orje. Vabaks ei tohtinud lasta üle 100 orja. Augustuse jaoks oli tähtis perekond.Tuli abielluda(kohustuslik) ja sünnitada lapsi. Ka lesestunud ja lahutatud pidid uuesti abielluma. Vallatuse ja lastetuse tagajärjeks oli kõrge maksustamine ja lõpuks pärimisjärgluse välistamine. Sellest olid vabasatud 3 või enama lapsega abielulised pered. Keisri poole võis pöörduda, kui arvati, et oli käitutud kellegiga õigusvastaselt ja siis keiser otsustas. Riiki määras rahuidee, Rooma oli rahuriik. Rahu- pax- kodanike sisemise üksmeele väline väljendus. Kui Rooma keisrid pidasid rahu all silmas võõraste rahvaste alistamist. Rahu oli sõjalise võidu vili. Pax romana- relvad vaikivad. Ei peetud vajalikus võidetud rahvaid vihata. Sõdur elas sõjaväes teenimise ajal ja pärast seda keisri hoolitsuses. Keisrite ajal tavalise inimese olukord paranes- kodaniku vabadus. 7.Juristid Õigusteadus ei olnud kusagil mujal nii iseseisve kui Roomas