Poolas; Reini Liit oli Prantsusmaa protektoraat. • Prantsusmaa liitlased olid Preisimaa, Taani, Rootsi, Austria, Venemaa (Tilsiti rahuga 1807) 1812. aasta sõjakäik Venemaale õ. lk.89. • 24. juunil 1812 alustab Napoleon 450.000 mehelise armee eesotsas sõjakäiku Venemaale, sealne armee oli ligikaudu 300.000 • Vene väed taanduvad; M.Kutuzov • Septembris Borodino lahing • Napoleon marsib inimtühja Moskvasse, sõjavägi demoraliseerub; Vene tsaar Aleksander I keeldub rahuettepanekutest. • Oktoobris alustab Napoleon taandumist, Vene väed suruvad prantslased laastatud piirkondadesse. Prantslasi kimbutab nälg, külm ja Vene sõjaväe ning kohalike talupoegade rünnakud. • Detsembris ületasid vähesed Venemaa piiri. 1813-1814. • 1813.aasta kevadeks suutis Napoleon lühikese ajaga koguda kokku suure armee ja saavutas mitu otsustavat võitu. • 1813.aasta Rahvastelahingus Leipzigi all olid koalitsiooniväed tugevamad (Venemaa, Inglismaa, Preisimaa, Austria)
lüüasaamist. Kuna Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, viis see kaks impeeriumit omavahel sõjani. Paraku lõppes see sõjakäik Napoleonile katastroofiga. Kui Napoleon 1812.aastal 24.juunil vägedega Venemaale jõuab taganevad Aleksander I väed. Aleksander I määrab enda asemele armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi, kes otsustab pidada lahingu Napoleoniga Borodino küla juures. Venemaa ei lõpetanud taganemist, kuid hoidus samas ka rahuettepanekutest. Taganedes põletasid Vene armeed tee peale jäävad linnad, et Napoleon oma jõuvarusid täiendada ei saaks, kuni lähenema hakkas talv. Prantsuse armee ei olnud talviseks sõjapidamiseks valmistunud ning seejärel alustas Napoleon oktoobris taganemist, mida pidi ta tegema läbi laastatud piirkondade. Taganemist raskendasid pidevad kokkupõrked Vene vägede ja salkadega, toidu puudus ja süvenev külm. Peagi muutus prantslaste taganemine paaniliseks ning tagasi üle piiri suutis end
Hitler vaid veel ühte poliitilist sihti, mille ta niisamuti juba ,,Mein Kampfis" esile tõi: Saksamaa võimupositsioon ühises euroopa majandusühenduses. Siinjuures olid talle eelkõige oluline Esimese maailmasõja territoriaalsete ja majanduslike repressioonide revideerimine, mis lõppesid Versaille diktaadiga ning tõukasid tollal majanduslikult rikka ja poliitiliselt esilekerkiva Saksamaa hädasse ja viletsusse. Olenemata kõigist saksa rahuettepanekutest (eelkõige inglastele), üritasid Prantsusmaa ja Inglismaa Nõukogude liitu oma liitlaseks saada. Stalin ja ta välisminister Molotov lasid aga läbirääkimistel ebaõnnestuda, kuna nad olid arvamusel, et Suurbritannial ja Prantsusmaal läheb Nõukogude liidu abi rohkem vaja kui lääne tuge. Stalin arvestas pika positsioonisõjaga nagu Esimeses maailmasõjas pärast 1914. aastat ja plaanis Punaarmeega Saksamaad alles siis rünnata, kui kõik ülejäänud sõjaosalised ärakurnatud on
annaabi.ee 
