elu taastama. ,,Pax Romana" ehk Rooma rahu oli loosungiks , mis ühendas orjandusliku ühiskonna eri rühmitused. Kõige aktiivsemad Octavianuse vaenlased olid kodusõdades hukkunud. Caesari- vastaste rühmituste ellujäänud liikmed olid poliitiliselt nõrgestatud ja demoraliseeritud. Oma positsiooni säilitamiseks olid nad valmis Octavianust toetama või vähemalt temaga kokku leppima. Inimestele tulid kõikide nende sõdade ja segaduste kõrvalt meeldeõnnelikud rahuajad ja esivanemate lihtne elu. Octavianus arvestas kõikide nende meeleoludega ning lubas inimestele et on saabunud rahuajad ja alanud tagasipöördumine vana-rooma heade tavade juurde. Ühe esimese sammuna restaureeris Octavianus vanu templeid ja pühitses sisse uusi. (Maskin, 1962, 291) Alates 31. eKr. Valiti Octavianus igaks aastaks konsuliks. 29. a. Sai Octavianus tsensorivolitused, mille alusel ta aastail 29-28 uue senatiliikmete nimekirja koostas. Samuti viis ta läbi Rooma
Ateenlased võitsid. Sellega Kreeka- Pärsia sõjad ka lõppesid. 450 sunniti pärslased alla kirjutama lepingule: pärslased tunnistavad Kreeka ülemvõimu ja enam ei võitle. Peloponnesose sõda (5. saj eKr) Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline sõda. Ateena üritas sõja viia merele, Sparta aga maismaale. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. Sõda toimus kolmes etapis: 1.431-421 eKr 2.421-413 eKr 3.413-404 eKr Kogu aeg sõda ei toimunud, vahepeal olid ka pikad rahuajad. Sõda algas Sparta rünnakuga Atikasse. Ateenlased varjusid müüride varju, spartalastel polnud kedagi rünnata ning piirasid 3 aastat Ateenat. Siis puhkes Ateenas katk, mis levis ka linnast välja ning spartalased nakatusid, seetõttu otsustati taanduda. Katku suri suur hulk ateenlasi, sealhulgas ka esimene strateeg Perikles. Ateena kaotas väga hea väejuhi. Selle retkega midagi olulist ei saavutatud. 421 sõlmiti vaherahu. Seejärel oli paar aastat sõjategevuses paus
Nt otsustavates lahingutes on langeinud rüütleid võib olla kümme. Sõjaliselt oli kasulikum laastamisretk, tappa talupoegi, põletada vili ja ka laastamistööd ei tehtud suurel alal, sest sõjavägi polnud nii suur ja ka piirajatel polnud eriti midagi süüa. Hiliskeskajal kujunevad senistega võrreldes rohkem tsentraliseeritud riigid, palga sõjaväed. Sõjad võivad kesta pikemat aega, st seni kuni valitsejal raha jätkub. Maarahvale võisid rahuajad olla hävitavamad kui sõjaajad, st lahtilastud palgasõdurite salgad rüüstasid külasid ja linnu. Ajalooline keskaeg: · Varakeskaeg rahvaarv püsiv või Euroopa hõredalt asuatatud aladel kahanev. · Rahvaarvu kasvuperiood 10. - 13. saj, kõrgkeskaeg, rahvaarv kasvas 2 3 korda. · 14. saj keskapaik, kui rahvaarv kahanes kuni 15. sajandi II pooleni, mil hakkas taas tõusma. Hiliskeskajal sõjaretked, majanduse allakäik.
annaabi.ee 
