Ta proovis seda lahti lükata, kuid tulutult. Õnneks meenus talle, et tal on tikutops taskus. Ta võttis tiku ja süütas selle. Toas nähtu oli šokeeriv. Tema ees rippus surnukeha. Oskaaro liikus vaikselt lähemale ning uuris laipa. Tegu oli Kolmandas Maailmasõjas osalenud piloodiga. Oskaaro läks veel lähemale, et näha sõduri nimesilti. Seal seisis Kaspaaro Leonardo. See nimi ei öelnud Oskaarole midagi. Järsku silmas ta sõduri vööl relva. Ta proovis seda enda kätte võtta. Rahmeldamise käigus vananenud nöör purunes ning sõdur kukkus presidendile kaela. Kukkudes läks relv lahti ning Oskaaro sai tabamuse õlga. Lendur oli oma varustusega nii raske, et Oskaaro ei saanud tema alt enam välja. Ta karjus appi, aga keegi ei kuulnud tema hüüdeid. Möödus tunde ning Oskaarol hakkas silme eest mustaks minema. Ta mõtles tagasi oma elule ning tundis kurbust, et juba on minek. Ta oli ju nõnda kaunis härrasmees, keda ootas ees veel pikk ilus elu. „Oli
abipakettide kiuste näib põhja vajuvat nagu uppuv laev merel. Oleks vaid kreeklastel eestlaste töökus, tuleksid nad sellest situatsioonist kahtlemata välja. Vaatamata mõningasele kadedusele teiste kaasmaalaste suhtes on eestlane ääretult töövõimeline ja visa hing. Niisiis võib loota, et kui kollektiivsel tasandil tehakse riigi jaoks arengut soodustavaid valikuid, siis ühel hetkel saabub ka Maarjamaale kauaoodatud materiaalne õndsus. Peamine, et kogu selle rahmeldamise käigus inimlikke väärtusi ei unustataks. Jättes kõrvale Eesti soovi areneda majanduslikus plaanis, on meie riigi suurimaks vooruseks peetav aspekt siinne kooliharidus. Loodusteaduste alal oleme maaimas esirinnas ning Eesti keskkoole kui ka kõrgkoole peetakse tugevateks ka väljaspool siinseid riigipiire. Mis sellest, et ehk igatseks Eestimaa koolilaps tihemini näha rahulolevat pilku oma vanemate silmis ja naeratavaid õpetajaid, kes mõistaksid, et õpilane tunneb igatsust end
peale eriti ei mõtle. Vaid väiksem osa meie rahvast, kellel usk südame põhjas põleb, pühitsevad seda päeva, käies kirikus või kuulates-vaadates raadiost-televiisorist jumalateenistuste ülekandeid või loevad kodus vaimulikku kirjandust, palvetavad, väldivad argipäevaste tööde tegemist või kui siis teevad vaid hädapäraseid. Pühapäeva pühitsemine ei ole mistahes töö vältimine, et selle asemel kaarte mängida või videot vaadata või joomapidusid pidada, vaid elu rahmeldamise keskel seisma jäämine, hingetõmbamine, igavikulistele- vaimsetele väärtustele mõtlemine. Inimene ei ole masin, inimene vajab puhkust, tasakaalu, aega sisemise jõu kogumiseks. Kõike ei saa ju mõõta rahas, et rabelen ja teenin ka pühapäeviti raha. Inimene vajab aega rahunemiseks, et ta ei oleks nii närviline või üksnes materiaalsete väärtuste keskne, ja kogu aeg kiirustades kuhugi. Lapsevanema puhul, kes päevast-päeva ja pühapäevalgi tööd rabab teha, kannatab ka pere -
annaabi.ee 
