Sergei Rahmaninov (1873 1943) Sergei Vassiljevits Rahmaninov (sündis 1 aprill 1873 a Novgorodi lähedal, suri 28. märts 1943 a Beverly Hills). Oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta on kirjutanud 3 sümfooniat, 4 klaverikontserti ja 3 ooperit. 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada. Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga. Aastal 1901 valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert ja ta võttis 1904 vastu dirigendi koha Moskva Suures teatris. 1906 reisis ta Itaaliasse, misjärel elas 3 aastat Dresdenis, pühendudes täielikult heliloomingule. 1909 sooritas ta suure kontsertturnee USAs ja Kanadas, esinedes nii pianisti kui ka dirigendina.
Kus ta ka ei viibinud püüdis ta alati luua miljööd oma kodumaast - Venemaast. Aastad mööduvad, kuid helilooja jätab oma töö pooleli. Alles kümne aasta pärast otsustab ta pooleni jäänud Neljanda kontserdi lõpetada. Kodumaast eemal loodud uueks teoseks saab "Kolm vene laulu". Viie aasta pärast võtab Rahmaninov käsile laulu "Folia" ja kirjutab sel teemal tsükli klaverivariatsioone. Kolm aastat hiljem ilmub "Rapsoodia Paganini teemal" klaverile ja orkestrile. Viimaseks teoseks Rahmaninovil on "Sümfoonilised tantsud", mis koosneb kolmest osast. 1942. aastal diagnoositi Rahmaninovil vähk. Oma viimase kontserdi andis ta Knoxvilles 17. veerbruaril 1943 ning seejärel pidi ta pöörduma koju Los Angelesse. Teadmine, et ta ei saa kunagi enam kodumaale minna valmistas talle kurbust ning ta langes melanhoolia küüsi. Suur Isamaasõda muutis Rahmaninovi valu kodumaa pärast väljakannatamatuks. Ta
I loominguperiood Venemaal, kuid suutmatuse tõttu mõista revolutsiooni ning luua revo- lutsionistlikku muusikat, lahkus ta 1918. aastal Venemaalt. Elas valdavalt USA-s, on maetud New Yorki. Hingelt jäi venelaseks. Tema muusikas on vene rahvalaulu ja vene kirikumuusika mõjutusi. Rahmaninovi muusikas on palju nukrust ja kurbi lüürilisi viise. Enamik teoseid moll helilaadis. Iseloomult olevat olnud väga kinnine ja nukker. Isiksus avaldub Rahmaninovil pigem muusikas kui sõnades. Rahmaninovil oli eriti pikk käeula- tus kvart üle oktavi. Väga palju mängitakse Rahmaninovi teist klaverikontserti. Seda iseloomustavad tunde- küllased voolavad meloodiad, klassikaline ülesehitus, imiteeritakse vene kirikukelli. Ma- hukama osa moodustavad loomingus klaveriteosed, Rahmaninov kuulub suurimate klave-rikomponistide hulka. Rahmaninovi loomingus kohtab jõulist mahlakat kõla. Ta ei läinud kaasa modernismiga. Tema teostes valitseb meloodia. Iseloomulikud on loomingus tun-depuhangud.
annaabi.ee 
