püüdmine energia saamiseks ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 m/s võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri raheterasid ja tilku kannavad negatiivset ja väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu vastu elektrijõudu üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Enamik välkudest algavad ja lõpevad äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgud
suured raheterad ja veepiisad omandavad õhuga hõõrdumisel negatiivse laengu ning väikesed piisad positiivse laengu. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 m/s võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri raheterasid ja tilku kannavad negatiivset ja väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu maapinnalt üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Tavaline välk algab pilves ja levib siksakiliselt mõnekümne meetri
ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil. Välgu enegiaallikas on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 meetrit sekundis võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri rehaterasid ja tilku kannavad negatiivset nig väikesed tilgad positiiviset laengut. Tuul viib positiivse laebgu vastu elektrijõudu üless kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Välgud on mitmekesised ja keerukad mitte ainult väliskujut , vaid ka füüsikalise mehhanismi ja struktuuri poolest. Välgu uurimused
- Välk on suur elektrisäde, esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. 80% välkudest on pilvesisesed - Energia allikaks on tõusev õhuvool (maapinna soojenemise tõttu) - Veeaur kondenseerub ja tekib lisa energia 16 - Äikese pilves vertikaalne üles suunatud tuul kuni 50 m/s Vertikaaltuul käivitab pilve staatilise elektri generaatori. Enamus suuri raheterasid ja tilku kannavad negatiivset ja väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu vastu elektrijõudu üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. - Äikesepilve ülemine osa on ,,+" laenguga, alumine ,,-". Maapind on ,,+" laenguga. - Välgu eluiga on u. 0.2 s - Kõige levinum on joonvälk, 2-3 km pikkune mitmeharuline välgukanal KERAVÄLK - Kera kujuline, helendav elektriga õhu mass - Suuruselt kuni korvpalli mõõtmeteni
annaabi.ee 
