võib olla mõni hästiarenenud või eriline anne. Valimistel sai kord lubatud, et alates 2012. aastast on kõikidel võimekatel õpilastel ülikooli tasuta haridus avatud selle eest pidavat hoolitsema Eesti Vabariik, kuid tegelikkuses pole see reaalne. Ülikoolidel on vaja raha, millest enamuse saavad nad kätte õpilastelt, kes ise maksavad. Reformi teostamiseks kuluks Jüri Alliku sõnul minimaalselt 58 miljonit lisaeurot, mis kompenseeriks kahju, mida õpilaste rahavoolu lakkamine paratamatult kaasa tooks. Peaministril pole aga neid miljoneid kusagilt võtta ja nii tal muud üle ei jäägi, kui teha ette morn kannataja nägu ning oodata, millal probleem iseenesest laheneb, kuna nii palju raha ei saa riik haridusele eraldada seda lihtsalt pole kusagilt võtta. TÜ psühholoogia instituudi juhataja on veendunud, et keeldude abil riiki muuta ei saa: reformid peavad ikka positiivsed olema nõustun temaga täielikult. Enne valimislubadusi
Kulla- ja välisvaluutareservid kasvasid kvartali jooksul 25 mln euro võrra. Kaheksa kvartalit järjest kestnud jooksevkonto ülejääk muutus 2011. aasta I kvartalis puudujäägiks, mis moodustas 63 mln eurot ehk 1,7% sama kvartali SKPst. Jooksevkonto defitsiidi tekkimise peamine põhjus oli välisomanduses olevate ettevõtete kasumlikkuse kasv, mis väljendus netotulu väljavoolu järsus suurenemises. Selle taga oli omakorda reinvesteeritud tulu, mille puhul tegelikku rahavoolu ei toimu. Arvestuslikku laadi reinvesteeritud tuluta oli jooksevkonto ülejäägis, mis hõlmas 5,2% sama kvartali SKPst. Jätkuvalt tugev välisnõudlus soodustas kaubaekspordi rekordilist kasvu. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 2,5% sama kvartali SKPst. Jooksevkonto kreeditkäive suurenes aasta arvestuses 41% ja deebetkäive 44%. Eesti välismajanduslik suhtlus toimus valdavalt Euroopa Liidu riikidega, mis hõlmasid kreeditkäibest 69% ja deebetkäibest
Kõikidele nende pankadele kuulutati välja maratoorium.(Maratoorium – krediidiasutusi üritakse veel päästa, antakse periood, mille jooksul on võimalik oma majanduslike näiteid parandada.) Ükski nendest pankadest ei saanud maratooriumi vältel oma seisu parandada. UBB panga peamiseks pankroti põhjuseks oli vale strateegia. Pank tegutse läbi Moskva Väliskaubanduspanga, vaatamata sellele, et Venemaa suhtus Eestisse halvasti. Moskva pani rahavoolu kinni ning UBB ei saanud oma raha ja läks pankrotti. Moskvas külmutatud raha on PEAP(põhja-eesti aktsiapank) pankroti põhjuseks. TKP pankroti põhjuseks olid peamiselt halvad laenud. Otsustatakse osta ära UBB ja PEAP pankade aktsiad ja ühendada need omavahel ja nii moodusustus üks riiklik kommertspank. Panga nimeks pandi Põhja-Eesti Pank ehk PEP. Pank alustas tööd 1993 märtsis. Moodustatud panga rahaline
annaabi.ee 
