EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19
seiskord, looduskatastroofid. Rändeiibe ehk saldo on sisse-ja väljarände vahe Liigitatakase: kauguse, põhjuse ja kestvuse järgi. 5. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahavaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamiine. Rahvastiku arvukust mõjutavad sündimus, suremus ja ränne. Rahvastikupoliitikaga võib riik taotleda rahavarvu suurenemist või vähenemist, sisserännet teistest riikides või väljarännet. 6. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnastume tase mitu % riigi elanikest elab linnas. Linnastumise tempo- kui kiiresti linn kasvab ja areneb Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht. Asulate paiknemist
Raha nõudlus- Keynesi Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga: - Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid - Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks - Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine majanduses Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad) Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Raha pakkumine- pangad Primitiivne pangandus- kullassepp Raha loomine kommertspankade poolt Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja
tekkis uut ettevõtjatüüp- kokkuostjast talupoeg, kes turustas oma saadusi igal pool. 1812 said talupojad õiguse linnades poode pidada. See puudutas ka aleveid, kus talupojad siis hakkasid algelist ettevõtlust arendama. Sisekaubanduses oluline endiselt mitmed turud ja laadad. Laadad olid Liviimaale iseloomulikumad kui Eetimaale. Sisekaubanduse üldist arengut puudutas ka see, et 19 sjandi vältel kasvasid sisekaubanduse mahud oluliselt (rahavarvu kasv, rahaliste suhete arenemine, raudtee ehitus)- kõige selle tulemusena hakkasid ka talupojad järjest rohkem tarbima poe/linna kaupu. Oluline on ka kaubandusettevõtete arvu kasvamine. Aastal 1900 kehtestati riiklik viinamüügimonopol, see tähendas seda, et maakörtside tegevus sai väga tugeva hoobi, suur hulk neist suleti, viina hakati müüma ainult nn viinamüügipoodidest. Väliskaubandus- Vene keskvõimu majanduspoliitika oli väga protektsiolistlik- kõrged imporditollid, euroopa
annaabi.ee 
