sajanditel on Euroopas ikka väärtustatud uut ning iga järgmine põlvkond on millestki pöördunud eelmise vastu. Nii on ka ars nova midagi, mis seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega. Looming oli muusikas, kujutavas kunstis ja kirjanduses kuni 13. sajandini enamasti anonüümne. See pole tinglikult meie ajaloolise mälu lühidusest, vaid looming teistsugusest tähendusest. Keskaegsed laulud olid osa pidevalt muutuvast traditsioonist (seda võiks võrrelda rahavaluule ja –muusikaga), laulikud ei loonud neid isikupäraste ja lõpetatud kunstiteostena. Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. Alates 14. sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 14. sajandil arenes jõudsalt muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. Ars nova ajajärgu üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Vitry (1291- 1361), kelle muusikateoreetiline
1.Salmikuluule ülevaade 1.1. Salmikuluule roll tänapäeva folklooris Tavaliselt ei seosta tänapäeva noor inimene salmikuluulet ja folkloori omavahel Salmikuluulet käsitletakse kooliprogrammis minimaalselt- rahvaluule alaliigina. Rahvaluule ehk folkloor ehk suuline pärimus on osa traditsiooonilisest igapäevasest kultuurist, mis levib suhtlemisprotsessis inimeselt inimesele. Talle on omane traditsioonile tuginemine ja anonüümsus. Samuti on rahavaluule tunnusteks see, et ta varieerub ulatuslikult, võtab kindlaid kunstilisi vorme ja väljendab pärimusrühma maailmavaadet. (Valk 2005: 911) Pärimus on kultuuri loomise protsessi osa. Folkloor ehk rahvaluule on rahva maailmapildi kajastaja. Selle kaudu säilib side põlvkondade vahel, mis loob rahvale identiteedi. Folkloori mõjutavad suhtlemispaigad. Tänapäeva ühiskonnas on inimgruppidel erinev kollektiivne traditsioon, mis määrab ühtekuuluvuse
täisriim vt riim. tühisõnalisus keelekasutus, kus sisu kesisus püütakse korvata ilutsemisega. Näiteks: Tema suured ja säravad teod kaunistavad ajalugu veel kaua. (Õpilaskirjandist.) tüüp kunstiline üldistus, mis sisaldab inimese, nähtuse olemuslikke jooni. Ihnuri tüübid on näiteks Nikolai Gogoli (18091852) Pljuskini kuju ning August Kitzbergi (18551927) Mogri Märdi kuju. Rahvaluule tüübi moodustab ühe ja sama laulu, jutu, rahavaluule lühivormi, viisi, mängu, tantsu vm kõik variandid. U ulmekirjandus teaduslik-fantastiline kirjandus. Teaduse tulevikuvõimalusi ilukirjanduslikus vormis käsitlev kirjandus, milles on ühitatud teaduslikkus ja fantastika. Ulmekirjanduse rajajad ning arendajad on Mary Shelly (17971851), Jules Verne (18281905) ja Herbert George Wells (18661946). Ulmekirjanduse kaks põhilist suunda on teaduslikud fantaasiad, näiteks Verne'i "20 000 ljööd vee all"), ning hoiatusteosed, mis