........ Kolmas rahareform Eestis..................................................................................................................... Neljas rahareform Eestis....................................................................................................................... LISAD....................................................................................................................................................... Lisa 1. Indrek Tarand rahareformist ja rahavahetusest.......................................................................... Lisa 2. Enn Teimann rahareformist........................................................................................................ KOKKUVÕTE.......................................................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................................
Seal käsitlen Nõukogude rubla käibeletulemist 1940.aastal, Saksa okupatsiooni järel marga kasutuselevõttu ja peale uut okupeerimist taaskord Nõukogude rubla ringlusse laskmist. Järgmine peatükk hõlmab perioodi 1992. aastast kuni euro tulekuni 1.jaanuaril 2011. Kirjeldatud on ettevalmistusi, mis tehti krooni tulekuks ja lähem ülevaade on antud juunis 1992 3 toimunud rahareformist ning rahavahetusest. Samuti üritan oma küsitlusega välja uurida inimeste emotsioone, kui rublad vahetati uhiuuteks kroonideks. Neljandas ja ühtlasi ka viimases peatükis selgitan, mida kujutab endast euro meie kõige uuema rahaühikuna, kuidas toimus sellele üleminek ning millised on inimeste muljed ja arvamused seoses euroga. Raha on meie elu igapäevane, kuid siiski mõistatuslik asi. Nüüdisinimesele on raha isegi mõistatuslikum kui meie eelkäijatele, sest selle sisu, vormid, funktsioonid ja
naaberlinnas. Olid olemas avatud ja suletud teed, mõnes linnas eksisteeris laoõigus. Kaks linnas võõrast kaupmeest võisid tehingu sõlmida ainult kohalike kaupmeeste vahendusel. Mõned linnad võisid kaubandusliku võimuga ka mõne muu linnaga äritsemise ära keelata. Hiliskeskaja kaubandus ja rahandus Toimus kommertsiaalne revolutsioon kaubanduse plahvatuslik areng. Tekkis pangandus, mis sai alguse rahavahetusest ja liigkasuvõtmisest. Igas linnas oli erinevad mündid, st et raha pidi vahetama. Kursside muutumist ette aimates võis teenida suuri summasid. Oluline rahavahetajate töö oli raha ülekanne: see sai võimalikuks vekslite abil: maksid ühes linnas raha panka, said veksli, teises linnas maksti raha sulle jälle välja. Pankade kätte koondus palju raha, mida nad said välja laenata. Pank on itaalia keeles "laud", pankrot laud lüüakse katki. Suuremad pangad tekkisid Põhja-Itaalias ja
annaabi.ee 
