iseloomulik väljavenitatud ellipsi kujulist poolkaart meenutav värav. Tornide ja peavärava vaheline ala piirati külgmüüridega, nõnda tekkis avar, igast küljest kaitstud õu. Suuremates linnades, kus oli olemas kaks või kolm müürivööndit, eksisteerisid seesugused õued ka mainitud müüride ja nende väravate vahel. Sellisele õuele tõid võõrad kaupmehed oma kaubad, siin pakkusid hetiidi käsitöölised oma tooteid, siin oli rahavahetajatel oma väikesed lauad tundlike kaaludega hõbekangide vaagimiseks, siin töötasid ühiskondlikud kirjutajad, siin andis sõjavägi vande enne sõjateele asumist, siin tervitati teda pidulikult, kui ta oli tagasi jõudnud. Sissepääsuväravast alates, mida valvasid kivist lõvid või jumalate skulptuurid, kulgesid peavärava suunas reljeefide ja raidkirjadega kaunistatud võimsate kiviplokkide ja plaatide read. Need seisid
Oluliseks kokkupuutpunktiks Põhja ja Lõuna-Euuroopa olid ka regulaarsed laadad Champania maakonnas - Champagne laadad (vt pikemalt alt) Panganduse teke Pangandus arenes välja rahavahetamisest ja liigkasuvõtmisest. Raha laenamisega ja kasuvõtmisega tegelesid eelkõige juudid. Reeglina kehtis kord, et kohapealt tohtis kasutada vaid kohalikku raha. Võõrsilt toodud raha tuli ümber vahetada. Kuna igas piirkonnas olid omad veeringud (raha), olid rahavahetajatel käed-jalad tööd täis. Rahavahetajate tehingud seisnesid operatsioonides erinevate vääringutega, eesmärgiga selle arvelt kasu lõigata - sooviti saada madala kursiga raha kätte, et see seejärel kõrgemaga ringi vahetada. Rahavahetajad tegelesid tänapäeva mõttes valuuta spekuleerimisega. Peagi tekkisid kompaniid rahavahetajate vahel. Kui inimene soovis teist raha, siis sai oma piirkonna raha eest veksel, mille eest anti talle raha kuskil mujal piirkonnas.
Pangandus arenes välja rahavahetamisest ja liigkasu võtmisest. Kohapeal tohtis kasutada vaid kohalikku raha, st võõrraha tuli ära vahetada. Valuutaspekulatsioonid, operatsioonid erinevate vääringutega. Rahavahetajad moodutasid omavahel kompaniisi, mis tegelesid veksli asjandusega, teistes linnades kompanii esindajad. Raha ohtlik vedada, pealegi ebamugav kaalu tõttu (mündid ju!). Veksli abil saab teha rahaülekannet, vekslid nimelised ja ei igaüks ei saa vabalit ülekanda. Rahavahetajatel suured summad, mida hakati välja laenama. Sündis pank. Itaalia keeles banco ehk rahavahetus laud, banco rotta ehk laua lõhkumine. Vaimulikud ordud, millel palju raha ja nende esinduste vahendusel sai teha rahaülekandeid. Pankurite kompaniid, ka perekompaniid. Itaalia pangad laienesid (Placencias, Lucas ja Siennas) esindajate abil Lääne Euroopasse. Põhilised laenuvõtjad valitsejad ja aadlimehed, kel vaja suuri summasid, et oma poliitilis huvisid täita
annaabi.ee 
