palju erineva iseloomu ning omadustega võlakirju. Millised on sobivamad investoreile ning millised raha laenajale sõltub muidugi konkreetsetest vajadustest. Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise kriteeriumi järgi, milleks on: 1. kestus; 2. emitent; 3. intressimakse iseloom 4. tagatis. 4.1.1. Kestus Kestuse alusel võib võlakirju liigitada: · Lühiajalised- tähtaeg kuni üks aasta. Siia hulka kuuluvad mitmesugused rahaturuinstrumendid - näiteks lühiajalised deposiidisertifikaadid ja kommertspaberid. Üldjuhul on tegemist madala krediidiriskiga emitendi võlakohustustega, seega tegemist on suhteliselt madala riskiga investeeringuga · keskmise kestusega võlakirjad kestusega 1-10 aastat · pikaajalised e. kapitalituruinstrumendid tähtajaga üle ühe aasta. Pikaajaliste võlakirjade puhul on peamiselt tegemist mitmesuguste valitsuste võlakirjadega, tähtajaga kuni 30 aastat
ühte osa täielikult diversifitseeritud portfellist. Sellisel juhul võib portfelli beetat () vaadelda portfelliriski mõõtva suurusena. Treynori suhtarv riskipreemiat ühe ühiku süstemaatilise riski kohta ning riskikartlik investeerija peaks valima portfelli, mille Treynori suhtarv on võimalikult kõrge. Võlakirjade liigid tähtaja, emitentide, intressimaksete iseloomu, tagatise iseloomu järgi. Kestus 1) lühiajalised tähtaeg kuni üks aasta. Siia hulka kuuluvad mitmesugused rahaturuinstrumendid - näiteks lühiajalised deposiidisertifikaadid ja kommertspaberid. Üldjuhul on tegemist madala krediidiriskiga emitendi võlakohustustega, seega tegemist on suhteliselt madala riskiga investeeringuga; 2) keskmise kestusega võlakirjad kestusega 1-10 aastat; 3) pikaajalised e. kapitalituruinstrumendid tähtajaga üle ühe aasta. Pikaajaliste võlakirjade puhul on peamiselt tegemist mitmesuguste valitsuste võlakirjadega, tähtajaga kuni 30 aastat.
investeerimispoliitikast kinnipidamise üle (poliitika peab olema fondi põhikirjas fikseeritud). Vahel on fondil ka põhiinvestor (core investor), kes tagab fondi kapitaliseerituse rasketel aegadel. Aktsiaseltsina asutatud fondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid: fondi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki varadesse (aktsiad, võlakirjad, rahaturuinstrumendid, hoiused, kinnisasjad ja muu vara) ning investeerimispiirangud, samuti spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi. Kinnised fondid olid Eesti erastamise investeerimisfondid ja praegu näiteks riskikapitalifondid. Avatud fond on lepinguline fond, mille osakud on tagasiostetavad fondi poolt ja emissioonimaht on piiramatu. Fondi portfell moodustatakse fondiosanike otseste halduslepingute alusel ja varakogum ei ole ise juriidiline isik