said enam hääli kommunistid, kuigi presidendivalimistel nad loodetud edu ei saavutanud. Novembris tehti Jeltsinile südameoperatsioon ja kolmveerand aastat ei olnud ta praktiliselt suuteline riiki valitsema. Ühe tõsise hoobi sai Jeltsini süsteem 1998. a. augustis, kui langes rubla kurss ja varises kokku riigi finantssüsteem. Algas majanduskriis, mille üks põhjusi oli kriis Kagu- Aasia majanduses. See kandus üle ka Venemaale. Kõigepealt mõjutas kriis Moskva rahaturge, kuhu Lääs oli teinud hiiglaslikke investeeringuid. Samaaegselt kukkus nafta hind, olles madalaim viimase 25 aasta jooksul: alla 10 dollari barreli kohta. Venemaa sattus sellega seoses suurimasse külma sõja järgsesse majanduslangusse. Vene poliitilist elu iseloomustasid Jeltsini valitsemise viimastel aastatel sagedased valitsusjuhtide vallandamised. Ajavahemikus 1989-1999 oli Jeltsin välja vahetanud juba neli peaministrit
Reaalsuses on võimalik seegi, et rahaliiduga liitub selleks sobimatu riik, samal ajal kui selleks kõlblik riik seda poliitilistel põhjustel ei tee. 23. Rahaliidu olemus ja vajalikkus EMU näitel Rahaliitude eesmärgid (riskide ja kulude vähendamine): vahetuskursside muutumise risk, vahetatavuse risk, vahetuskursside kaitsmise kulud, vahetuskursside ja vahetuspiirangute infokulud, valuutaop kulud. Rahaliit aitab kontrollida inflatsiooni ja pidurdab intressimäärade tõusu, stabiliseerib rahaturge kaotades rahvusvaluutade kursside kõikumisest tulenevad neg mõjud, kaotab piirangud kapitali vabalt liikumiselt euroliidus ning vähendab piiranguid arveldustel kolmandate riikidega, kaotab lisakulutused ühe Euroopa valuuta vahetamisel teise vastu. 24. Rahaliitu ohustavad tegurid Asümmeetriliste sokkide ületamise keerukus, liikmesriikide rahasüsteemide ja rahapoliitilise orientatsiooni erinevus, riikide majanduse erinev tase.
ning Saksamaa reparatsioonid võitjariikidele muutsid riikidevahelisi arveldusi intensiivsemaks. Enne BIS-i loomist keskpangad aktiivselt regulaarset koostööd ei teinud. Baseli Pangajärelevalve Komitee: See on mitteformaalne ühendus, mille ettepanekud on soovituslikud. Komitee tuleb kokku kolm-neli korda aastas. Komitee loomise ajend oli omaaegse lääne-Saksa Bankhaus Kerstadti pankrot, mis destabiliseeris tõsiselt rahvusvahelisi rahaturge ning juhtis keskpankade tähelepanu vajadusele hakata pangajärelevalves tihedamalt koostööd tegema. Tänapäeval on koostöövajadus eriti tähtsaks muutunud. Üha sagedamini esineb rah-vusvahelises panganduses olukordi, kus näiteks USA panga Baseli põhimõtteid kohaldatakse läbi siseriiklike regulatsioonide. Üldiselt on komitee lubanud ka mõningast paindlikkust selles osas, mil moel kohalikud ametivõimud soovitusi ellu viivad. Seetõttu
annaabi.ee 
