valitsusel pole Estonian Airiga olemas plaani Agi, mistõtu ei saa rääkida, et oleks olemas varuplaan, mida esimese ebaõnnestumisel kasutada. Riigi võlakohustused kasvasid m Valitsemissektori võlakohustused kasvasid kolmandas kvartalis ligi 500 miljonit eurot ehk 1,8 miljardi euroni. Võlakohustused kasvasid eeskätt Euroopa Investeerimispangast võetud laenu tõttu. Sellega kavatsetakse kaasfinantseerida välisvahenditest rahastatavaid projekte. Eesti sai loa finantstehingute maksu kehtestamiseks Euroopa Liidu rahandusministrid andsid täna häälteenamusega loa Eestil ja veel 10 eurotsooni riigil valmistuda finantstehingute maksu kehtestamiseks, kirjutab Reuters. Lisaks Eestile said loa finantstehingute maksu kehtestamiseks Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Austria, Portugal, Belgia, Kreeka, Slovakkia ja Sloveenia. Nädala tippsündmus Liviko juht nõuab õlleaktsiisi tõstmist
kaudu. Aluseks on võetud suurima rahvusvahelise rahastaja Phare programmi reeglid ja tavad, mis on sätestatud detsentraliseeritud rakendussüsteemis (DIS). Ühtlasi tutvustame ka Phare programmi funktsioneerimise põhimõtteid. Phare Detsentraliseeritud Rakendussüsteem (DIS) DIS ehk detsentraliseeritud rakendussüsteem on reeglite, juhiste ja protseduuride kogum, mida peab järgima planeerides ja teostades Euroopa Liidu Phare programmi poolt rahastatavaid projekte. DIS määratleb ka nõutavate dokumentide standardformaadid. DIS on mõeldud järgimiseks kõigile Phare projektidega seotud töötajatele programmi koordinaatoritele ja administraatoritele, kasusaajatele, hindajatele, lepingulistele teostajatele jne. Taust Phare programm loodi Euroopa Komisjoni poolt 1989. aasta lõpus. Programmi eesmärk on abistada endisest idablokist eraldunud riike poliitiliste ja majandusstruktuuride ümberkorraldamisel. Selleks sõlmib Euroopa
majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele. SISEJULGEOLEK 1.Suurendada riigieelarvest eraldatavaid vahendeid ülalloetletud tegurite kahjuliku mõju ennetamiseks ja vähendamiseks. 2.Rakendada ellu Euroopa Liidu solidaarsusprintsiip ennekõike sotsiaalharta järk järgulise ratifitseerimise ja tööandjate finantseeritava kutsehaiguskindlustuse teel. 3.Rakendada oluliselt rohkem Euroopa Liidu rahastatavaid sisejulgeoleku tagamisele suunatud projekte. 4.Tõhustada immigratsiooniprotsesside kontrollimist ja luua lojaalsetele ning seadus kuulekatele isikutele soodsamad tingimused kodakondsuse kiiremaks omandamiseks. 5.Pöörata erilist tähelepanu võitlusele varguste ja korruptsiooni vastu igal tasandil. 6.Tugevdada noorsoopolitseid, luua efektiivne koolipsühholoogide institutsioon. 7.Arendada kogu riigis välja perevägivallaga tegelevad kriisiabikeskused. 8
koolivägivald. Tulemuslik töö nimetatud ohtude ennetamisel eeldab järgmiste meetmete rakendamist: 1. Suurendada riigieelarvest eraldatavaid vahendeid ülalloetletud tegurite kahjuliku mõju ennetamiseks ja vähendamiseks. 2. Rakendada ellu Euroopa Liidu solidaarsusprintsiip ennekõike sotsiaalharta järkjärgulise ratifitseerimise ja tööandjate finantseeritava kutsehaiguskindlustuse teel. 3. Rakendada oluliselt rohkem Euroopa Liidu rahastatavaid sisejulgeoleku tagamisele suunatud projekte. 4. Luua sisejulgeoleku riskide kiire ja õigeaegse analüüsimise kompetents, kujundada kriiside ennetamise ja nende tagajärgede kiire likvideerimise süsteem. Kujundada välja efektiivsed kriisikommunikatsioonikeskused kõikides maakondades. 5. Tõhustada immigratsiooniprotsesside kontrollimist ja luua lojaalsetele ning seadus- kuulekatele isikutele soodsamad tingimused kodakondsuse kiiremaks omandamiseks. 6