Alates tegevuse alustamisest 2007. aastal oleme taganud käibekapitali, restruktureerimise ja investeeringute rahastamist rohkem kui 500 ettevõttele. Toome regulaarselt turule uusi ja innovaatilisi finantstooteid ning oleme eriti uhked oma makseterminali krediidi ja arvete ostmise teenuste üle. Oleme spetsialiseerunud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamisele. Capitalia eesmärk on olla lihtne, kättesaadav ja kaasaegne rahastamisallikas ettevõtetele. Oleme siin, et kuulata oma kliendi rahastamisvajadusi ja aidata tal finantsmaailma dzunglites orienteeruda. Olukordades, kus me ei saa klienti enda toodete või teenustega aidata, anname meelsasti asjakohast nõu, jagame oma kogemusi ja kontakte. tel: 5199 0880 e-mail: [email protected] koduleht: www.capitalia.ee [ettevõtte logo] 12
Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu või 2012. aastal kaasati Euroopas igas vormis ühisrahastamise kaudu umbes 735 miljonit eurot ja 2013. aastal prognoosi järgi ligikaudu 1 miljard eurot. Ühisrahastamine on oluline rahastamisallikas igal aastal umbes poole miljoni Euroopa projekti jaoks, mis vastasel korral ei pruugiks saada elluviimiseks vajalikke vahendeid (Euroopa Komisjon, 2014). Kuigi ühisrahastuses on palju nisse, toob autor siin esile 3 levinumat: ilma rahalise kasuta ühissponsorlus; põhineda laenudel - ühislaenamine või kasumijagamisel ja osalusel - ühisinvesteerimine või osaluspõhine ühisrahastus. Iga mudeli edukuse lõpptulemus on turvaline ja usaldusväärne platvorm, mis viib kokku
käitlus. Joonis 2. Põhivara muutus aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Põhivara 100.00% 99.00% 98.00% Põhivara 97.00% 96.00% 95.00% 94.00% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3
Kui palju kavatsed kasutada laenukapitali? Kas on kavas taotleda ettevõtlustoetust riigi poolt? Mis on põhilised riskid rahastamisallikate kasutamisel (nt toetust riigi poolt ei anta, ei suuda pangalaenu tagasi maksta)? Tabel x. Planeeritud investeeringute ajagraafik Investeering I kv II kv III kv IV kv 1. 2. Kokku väljaminek €: Tabel x. Rahastamise allikad Rahastamisallikas I kv II kv III kv IV kv 1. 2. Kokku sissetulek €: (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Peamised vead Rahastamisallikad märgitakse finantsprognoosis tegevuse esimesele kuule. Tegelikult võib ettevõtte laenuvajadus tekkida veidi hiljem kui vaid esimesel kuul. 34 Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF)
annaabi.ee 
