vajadustele vastavad täiend- ja ümberõppevõimalused. o Rahvusvahelised ettevõtted toovad arendus- ja koolituskeskused Eestisse. HARIDUSPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? o Taastame lasteaedade riikliku toetusprogrammi: tagame kõigile soovijatele sõime- ja lasteaiakohad. o Tagame alushariduse rahastamise riigieelarvest. o Tõstame koolikohustusliku ea 18. eluaastani. o Kindlustame riigipoolse tasuta põhi- ja keskhariduse. o Rahastame riigieelarvest kõigi põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste ning kutseõppeasutuste õpilaste huviharidust kahe nädalatunni ulatuses ehk 200 euroga. o Põhikoolist massilise väljalangemise peatamiseks alustame kutsekoolide baasil algkooli lõpetanutele kutseõppekallakuga põhihariduse omandamise rühmade loomist seadustame 4-aastase õppeajaga töökooli. o Toetame riiklikult abiõpetajate rakendamist põhikoolis.
VÕIMETEKOHASED ÕPPEKAVAD 1.Võtame kasutusele paindlikud individuaalsed õppekavad ja loome lühiajaliste tugiprogrammide süsteemi erivajadustega laste liikumiseks ühest õppevormist teise (sh erikoolides ja kinnipidamiskohtades viibivatele lastele ja noortele). 2.Loome võrgustikud (õpetaja, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja arst) kohaliku oma valitsuse tasandil laste ja noorte järelevalve parandamiseks ning koolist väljalangevuse ennetamiseks. 3.Rahastame riiklikult spetsialiseeritud klasside ja koolide tööd eriti andekate võime tekohaseks õppimiseks. AMETIÕPE JA GÜMNAASIUMIHARIDUS 1.Korrastame haridussüsteemi ja õppekavasid selliselt, et need oleksid paindlikud ja võimaldaksid operatiivselt reageerida tööjõuturu muutustele. 2.Arendame kutsekoolide võrku Eesti Vabariigis, regioonides ja kohtadel vastavalt regionaalsele eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosidele. 3
esindusülesanne). Euroopa Liidu tulevikuperspektiivid 38. Mis on peamised Euroopa Liidu tulevikudebati teemad, millele proovitakse vastust leida? 2006a: Mis on Euroopa integratsiooni eesmärk? Mis rolli peaks Euroopa maailmas etendama? Milline on Euroopa sotsiaalse ja majandusmudeli tulevik globaliseerumist silmas pidades? Kuidas me määratleme Euroopa Liidu piire? Kuidas me tõhustame vabadust, turvalisust ja õigust? Kuidas me rahastame liitu? Praegu: seega on päevakorras nii üleeuroopalise eliidi föderalistliku valitsemissüsteemi samm-sammult edasiarendamine (tsentraliseerimine), kodanike rahvusteülene Euroopa ning uute printsiipide eesmärkidega rahvusriikide koostöö (detsentraliseerimine ja valitsemise parimal moel tasakaalustamine). 39. Euroopa Liidu puhul räägitakse palju „demokraatia defitsiidist“? Miks see nii on? Millised samme on võetud Euroopa Liidu suuremaks demokratiseerumiseks
erikoolides ja kinnipidamiskohtades viibivatele lastele ja noortele). 2. Rakendame alternatiivteenistuses olevaid noori tugiteenuste osutamiseks erivajadustega lastele; toetame riiklikest vahenditest spetsiifilise õppevara tootmist. 3. Loome võrgustikud (õpetaja, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja arst) kohaliku omavalitsuse tasandil laste ja noorte järelevalve parandamiseks ning koolist väljalangevuse ennetamiseks. 4. Rahastame riiklikult spetsialiseeritud klasside ja koolide tööd eriti andekate võime- tekohaseks õppimiseks. Ametiõpe ja gümnaasiumiharidus 1. Väärtustame võrdselt ametiõpet ja gümnaasiumiharidust. Õpe gümnaasiumiastmel peab olema diferentseeritud, võimaldamaks õpilasel kujundada endale sobiv haridustee. 2. Korrastame haridussüsteemi ja õppekavasid selliselt, et need oleksid paindlikud ja võimaldaksid operatiivselt reageerida tööjõuturu muutustele. 3