See võib sisaldada pangaülekannet kohalikule ettevõttele, millesse rahapesija „investeerib“, saades osa kasumist; eelmise etapi ajal jahtlaeva või kõrge väärtusega maja müümist ettevõtte poolt, mille omanikuks on rahapesija. Rahapesija saab kriminaalsel teel saadud raha ilma vahele jäämata kasutada. Kui eelmistest etappidest puudub igasugune dokumentatsioon, on rahapesijat selles etapis ääretult keeruline püüda. Mitmed erinevad allikad toovad välja selle, et kuigi rahapesuks kasutatakse erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis iga juhtumi puhul on erinevalt kombineeritud, siis kõik rahapesu 17 skeemid on ülesehitatud eelpool nimetatud kolmeosalisele protsessile. Järgnevalt toon välja, milliseid viise ja vahendeid rahapesuks kasutatakse. Kõige levinumat rahapesemise protsessi tuntakse smurfing nime all, mis tähendab illegaalsete varade paigutamist struktureeritult finantssüsteemi selliselt, et need jääksid alla kahtlase tehingu piirmäära. Teised
tal Eestis kehtima hakanud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, siis selgub, et rahapesu mõiste definitsioon on pikk ja lohisev. Lühidalt kokku võttes on raha- pesu defineeritud kui tegevus, mis on suunatud kuritegelikul teel saadud vara tõelise ole- muse ja päritolu varjamisele. Ehk siis vara omanik püüab igati varjata enda otsest seost varaga. 3 Rahapesu Miks rahapesu just rahapesuks nimetatakse ja mis seal üldse pesemisega pistmist on, selle mõistmiseks peab natuke ajalugu uurima. Esmakordselt kasutati seda terminit möödunud sajandi 30.-ndatel aastatel USA-s. Sealsed Riigikassa agendid olid uurimise alla võtnud kurikuulsa gänksteri Al Caponei, kes ebaseaduslikku alkoholiäri ajades näitas oma sisse- tulekute allikatena talle kuuluvaid pesumajasid. Siit siis ka seos pesemisega ,,must raha" käib läbi pesumaja ja nii see puhtaks pestaksegi
distsipliiniga. Keeruka organisatsioonilise struktuuri abil hoiavad nad oma juhte isoleeritult, need ei võta aktsioonidest osa. Püütakse saavutada mõju riigivalitsusorganites ja majanduses. Põhieesmärgiks on majanduslik kasum, ja mitte ainult illegaalse tegevuse tulemusena (narkoäri, relvakaubandus jne) vaid ka legaalselt (luues legaalses majandustegevuses osalevad äriettevõtted, mida kasutatakse kuritegelikul teel saadud vahendite rahapesuks ja kuritegelike tulude päritolu varjamiseks). Organiseeritud kuritegevuse traditsioonilisteks tegevusvaldkondadeks on: narkokaubandus, relvaäri, prostitutsioon, lõbustusasutused, inimkaubandus, viina- ja tubakaäri, salakaubandus. 85% organiseeritud kuritegevusest on seotud majanduskuritegudega (maksupettused jne). 0.4 Ohvriteta kuriteod Ohvriteta kuritegusid nimetatakse mõnikord ka pahedeks või moraalivastasteks kuritegudeks
annaabi.ee 
