löögi alla nõrgema majandusega kontinendi ida- ja keskosa riigid. Kõige raskemal kujul tabas aga kriis Saksamaad, kus see omas ka kõige kaugemale ulatuvaid tagajärgi. Põhjus on üks: Saksamaa majandus oli Dawesi plaan alusel väga tihedasti seotud Ameerika Ühendriikide rahandusega; kui USA sattus finantsraskustesse, siis oli loomulik, et eelkõige kajastub see Saksamaal. Charles Dawes oli Ameerika rahandustegelane, kelle eestvedamisel töötati 1924. aastal välja plaan, mille alusel Saksamaa hakkas tasuma reparatsioone. Selle plaani tähtsamaks momendiks oli, et Saksamaa reparatsioonide maksmine seati sõltuvusse riigi majandusliku olukorraga; lisaks andis Washington Saksamaale suurema laenu, et too saaks läbi viia rahareformi ja korrastada majanduselu. Siit tulenes ka Saksamaa suur sõltuvus Ameerika finantsabist. 1929. aastal asendati Dawesi plaan Youngi plaaniga, mille põhimõtted olid samad.
Lisaks neile olid kohtu all eksvälisminister von Neurath (mõisteti 15 aastaks vangi), ekskantsler Franz von Papen (mõisteti õigeks), admiral Karl Dönitz (mõisteti 10 aastaks vangi), majandusminister Walther Funk (mõisteti eluks ajaks vangi),, Hitleri endine erasekretär Rudolf Hess (mõisteti eluks ajaks vangi), admiral Erich Raeder (mõisteti eluks ajaks vangi), Hitlerjugendi eksjuht Baldur von Schirach (mõisteti 20 aastaks vangi), rahandustegelane Hjalmar Schacht (mõisteti õigeks) ja arhitekt Albert Speer (mõisteti 20 aastaks vangi). Nürnbergis toimus mitu protsessi, neist esimene, suurim ja tuntuim 20.11.1945-1.10.1946. Sellel surmamõistetud mehed poodi 16.10.1946 üles (neid oli 10, Göring tappis end õhtul enne hukkamist). NSDAP tunnistati kuritegelikuks ja keelustati, nagu ka SS, SA, SD ja Gestapo. Sellele järgnesid veel 12 protsessi aastail 1946-1948. Sellest tosinast esimene oli nn.
tegutsemises ühist keelt leida, suutsid algusest peale paremini teha omavahelist koostööd. 1915 jõuti nii kaugele, et Riigiduumas sündis tsentrumiparteide ühendus- progressiivne/edumeelne plokk. Nime sai Progressiivse Partei järgi, oli ise suhteliselt väike erakond, olulisemad olid kaks suuremat ülevenemaalist erakonda. Ühelt poolt oktobristid- 17. Oktoobri Liit, ühendas liberaalselt meelestatud majandusringkondi- pankureid, tööstureid, kaupmehi. Eesotsas tuntud rahandustegelane Aleksander Gutškov. Teiseks suureks osiseks oli Kadettide partei- Konstitutsioonilised Demokraadid. Esindasid liberaalset maailmavaadet, nende juhtkonnas domineeris selgelt Vm liberaalne haritlaskond. Nende liidriks oli tuntud Vene ajaloolane Pavel Miljukov. Vm oli ennekõike talurahvaühiskond, võinuks oletada, et poliitikas hakkavad ilma tegema agraarparteid, neid ka loodi, tuntuim Talurahva Liit. Vaatamata nende paljususele, jäi nende teguvõimsus allapoole igasugust arvestust
annaabi.ee 
