nendega mingisugunegi side. Lisan artikli sekretar.ee kodulehelt pealkirjaga ,, Keelepeks teeb koostööaltiks " Tagarääkimist üldiselt taunitakse. Ometi on klats ühiskonnale kasulik hirm põlu alla sattuda suurendab koostöövalmidust, näitasid USA Stanfordi ülikooli psühholoogid. Matthew Feinberg ja Robb Willer korraldasid paarisaja vabatahtlikuga mängu, kus inimesed jagati nelja rühma. Grupid pidid langetama endale võimalikult kasulikke rahandusotsuseid. Seejärel liikusid kõik inimesed uude gruppi. Enne uut mänguvooru said nad oma eelmise rühma liikmete kohta arvamust avaldada. Uues rühmas oli võimalik saadud info põhjal kahtlasi liikmeid vältida ning otsuste tegemisest eemal hoida. Selgus, et inimesed kasutasid keelepeksuga saadud teavet selleks, et tegutseda koos nendega, kes tundusid koostöövõimelised. Kõik isekalt käitunud tõrjuti klatsi põhjal eemale. See on rühmale kasulik, sest egoistid kipuvad altruiste ära kasutama
22.Mis on aastase ekvivalentne intressimäär ja milleks seda vaja kasutada on? Aastast erineva perioodi korral tuleb käsitleda aastast ekvivalentset intressimäära. Sead tuleb arvutada sellepärast, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid ei saa otse võrrelda. 23.Mis on reaalne intressimäär ja selle kasutusvaldkond? Tegemist on inflatsiooniga (nominaalse) intressimääraga. Reaalne intressimäär inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Rahandusotsuseid tehes tuleks arvestada reaalset intressimäära. SIIA OLEKS VAJA MIDAGI JUURDE, AINUS MIS MA KONSPEKTIST SAIN, POLE TÄISVASTUS! KELLEL RAAMAT ON ÄKKI VASTAB ÄRA JA SAADAB TAGASI 24.Mis on tulevikuväärtus ja mis on nüüdisväärtus? Raha tulevikuväärtus on olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Rahaühiku nüüdiväärtus on tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnud nii suur, kui on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna
nõue. Kui aga projekt on ebaedukas, siis kasu ei saa keegi, aga kahju kannatab eelkõige võõrkapitali andja (kui enamus projektist on võõrkapitaliga finantseeritud). Probleemi lahendamiseks panevad kreeditorid tavaliselt laenulepingutesse vetosid, mis takistavad näiteks aktsionäridel suurendada oluliselt ettevõtte riskitaset. Võidakse panna ka väga kõrge laenuintressimäär. Halvimal juhul ei anta üldse laenu. Suuremates ettevõtetes valmistab rahandusotsuseid ette finantsjuht (chief financial officer CFO), väikeettevõtetes täidab finantsjuhi ülesandeid ettevõtte juht ja/või pearaamatupidaja. Ilma korrektse ja asjakohase raamatupidamiseta ei ole võimalik hea finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesandeks on analüüsida raamatupidaja koostatud aruandeid ja teha koos raamatupidajaga eelarveid. Ka peab finantsjuht tundma hästi majandusarvestust. Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised: · ettevõtte finantseerimise korraldamine;