osana esitama komisjonile ja nõukogule peamised majandusandmed. Euroriigid peavad selleks edastama stabiilsusprogrammid, eurosüsteemis mitteosalevad riigid aga lähenemisprogrammid. Eelnimetatud programmid sisaldavad teavet liikmesriikide mitmeaastaste eelarvesihtide, majandusarengu prognoosi ning liikmesriigi poolt stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkide täitmiseks rakendatava majanduspoliitika üksikasjade kohta. Neid programme hindavad Euroopa Komisjon, majandus- ja rahanduskomitee (EFC) ja ELi liikmesriikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN). 3. Korrigeerivad abinõud, kuidas riigid peavad reageerima defitsiidi limiidi rikkumisele Majandusandmete alusel hindab komisjon, kui suur on tõenäosus, et riigil tekib ülemäärane eelarvepuudujääk. Kui leitakse, et ülemäärane puudujääk on kujunemas või võib kujuneda, siis soovitatakse riigil ette võtta korrigeerivaid samme.
Kolmas etapp alles kestab. Põhimõtteliselt peavad selle viimase etapiga ühinema kõik ELi liikmesriigid ning seega võtma kasutusele euro (ELi toimimise lepingu artikkel 119). Mõned liikmesriigid ei ole aga veel täitnud lähenemiskriteeriume. Seotud institutsioonid Euroopa rahaliidu institutsioonid kannavad peamist vastutust Euroopa rahapoliitika kujundamise, euro emiteerimist reguleerivate eeskirjade ja hinnastabiilsuse eest ELis. Need institutsioonid on EKP, EKPS, majandus- ja rahanduskomitee, eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN). Majanduskriis Kui majandus-ja finantskriis 2009. aastal Euroopat tabas, sai selgeks, kuivõrd Euroopa ja eeskätt euroala riigid üksteisest majanduslikult sõltuvad. Kriis tõi nähtavale Euroopa majanduse nõrgad küljed: osa riikide majandusraskused kandusid üle teistesse riikidesse ning ohustasid Euroopas riikide rahandust, pangandussektorit, majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet
ulatuselt, ent ka personali ja eelarve suuruselt on EL-i kõige võimsamaks institutsiooniks Euroopa Komisjon. Kui aga tutvuda praegu kogu Euroopa Liidus laineid lööva Euroopa Põhiseadusliku Leppe sisuga, milline on rahvahääletustel saanud üllatavad vastuseisud nii Prantsusmaal kui Hollandis, siis leiame tolle leppe tekstist, et kavandamisel on isegi uue suurte volitustega põhiinstitutsiooni loomine, milline kannaks nime Euroopa Liidu Majandus- ja Rahanduskomitee. Paraku ei selgu Põhiseaduslikku Leppe tekstist täpsemalt, millises koosseisus, kus ja millega konkreetselt selline institutsioon tegelema peab. Võib aga olla kindel, et hiljuti 10 + 2 riigi võrra laienenud Euroopa Liidus tekib lähitulevikus veel teisigi uusi institutsioone. Euroopa Komisjon ja tema suhted teiste EL-i institutsioonidega. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu keskne administratiivne ja poliitiline organ , mille tähtsus tõusis järsult 1980-ndate aastate lõpus
annaabi.ee 
