Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 206. · Seadus teedeministeeriumi posti-telegraafi-telefoni ametkonna 1921 a. korraliste kulude eelarve muudatuse kohta. RT 1921, 86, 135. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 216. · Seadus Vabaduse Risti põhikirja §§ 13, 19 ja 20 muutmise ja täiendamise kohta. RT 1921, 86, 138. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 184. · Seadus rahaministeeriumi 1921 a. korralise eelarve peatükk V A. § 8 ja erakorralise eelarve peatükk III § 1 muudatuste kohta. RT 1921, 87, 150. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 255. 28. septembril 1921 · Seadus riigi arvetes summade ümaraks tegemise kohta. RT 1921, 86, 136. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 214. · Seadus haridusministeeriumile alluvate asutuste poolt väljamaksetud 1919 ja 1920 a
Kõige rikkalikumalt (vähemalt arvuliselt) on esindatud klassitsism aga Tallinnas, kuigi siin klassitsistlikud ehitised jäevad varju keskajast säilinud ehitiste kõrval11. Tallinnas on muu seas ehitisi kahelt silmapaistvalt autorilt kuulsalt sakslaselt Engel'ilt ja itaallaselt Rusca'lt. Engel oli Tallinnas linnaarkitekt aa. 1809-181412. Mis ta siin on ehitanud, pole seni kindlaks tehtud; stiilikriitiliste kaalutluste põhjal võiks teda pidada Toompeal oleva end. Üxküll'i maja, praeguse rahaministeeriumi hoone autoriks. Rusca plaanide järele on ehitatud aa. 1825-1827 kreeka-katoliku usu Nikolause kirik Vene tänaval13. Silmapaistvamad klassitsistlikus stiilis hooned Tallinnas peale mainitute oleksid: "Peterburi" võõrastemaja Rataskaevu tänaval, "Kuld Lõvi" võõrastemaja Harju t., majad Laial t. No.No. 5, 43, 45, Pikal t 19, 28, Niguliste t. 12, Kuninga t. 6, Toomkooli t. 9, Kohtu t. 2, rahukogu hoone Toompeal j. t. Suurepäralise klassitsistliku tervikuna esines Tallinnas kuni 19
Määrati kindlaks ka vahekord seni käibinud rahamärkidega: ühemargane Eesti riigikassatäht pidi võrduma ühe idamargaga või viiekümne idakopika ning ühe Saksa margaga. Kuna riigil puudus paberraha tagatiseks vajalik kullareserv, otsustas Ajutine Valitsus, et riigikassatähtede eest vastutab Eesti riik kogu oma varanduse ja sissetulekutega. Nii oli Eesti Vabariigi esimese raha nimetus ,,mark" määratud juba valitsuse 9.detsembri otsusega ning seda kinnitati ka Rahaministeeriumi konkursi teadaandes. Raha nimetuse üle eriti ei vaieldud. Esiteks ei olnud selleks aega, teiseks kallutas otsuse marga kasuks ka senise markvääringu olemasolu ning markvääringul põhinevate Eesti Vabariigi võlakohustuste töösolemine ja ettetellimine. Uue nimega rahaühiku käibelelaskmine võinuks segadust ainult suurendada. Rahamärkide trükkimiseks peeti sobivaimaks Helsingis asuvat F.Tilgmanni trükikoda, kus töid korraldas kunstnik Theodor Ussisoo. Trükkimist alustati 1919
Teised vestlesid saksa keeles, õppisid saksa teadust, edendasid saksa kultuuri. Teised lätlased siis. Aga vähemalt üks osa hakkas nüüd käima koos Valdemarsi pool – terbatnieki õhtud. Kes tegi referaadi päevakajalisel teemal, lihtsalt päevakajalistel teemadel vestlemine – eesmärgiks läti rahvusluse kasvatamine. Hakati tegema kaastööd ajalehtedega. TÜ lõpetades suundus Peterburi, temast sai Venemaa rahaministeeriumi ametnik. Suhteliselt kõrge ametnik, suhteliselt hästi makstud ametnik, jõukas mees. Aga Peterburi ei suundunud ta enam üksinda, vaid temaga tulid terbatnieki pundist kaasa veel kaks meest – Alunas ja teine Krišjanis, Krisjanis Banons. Järgnevalt tegelesid kõik üheskoos. Jõudsid järeldusele, et slavofiile on võimalik ära kasutada, tuleb vaid baltisakslasi kritiseerida. Kriitika muutus baltisakslaste suhtes üha teravamaks. Ja niisiis teatati neile ühel päeval, et nende
annaabi.ee 
