maksevõime üldine tase 1,59 1,48 1,33 1,17 1,54 1,64 1,72 1,58 1,54 1,51 1,54 1,66 1,63 käibekapitali osatähtsus varadest 0,49 0,48 0,48 0,47 0,48 0,45 0,42 0,42 0,40 0,34 0,30 0,33 0,33 puhaskäibekapital 425 408 354 184 608 896 1053 1009 1011 1044 1103 1636 1629 Maksevõime üldise tasemega võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega. Ettevõtte seisukohalt näitab suhtarvu liiga kõrge väärtus liigseid rahamahutusi käibevaradesse, ressursside ebaefektiivset kasutamist.(Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 19) Hea maksevõime on olnud aastatel 2001, 2002, 2007 ja 2008, mil näitaja on olnud >=1,6. Rahuldav maksevõime on olnud aastatel 1996-1998, 2000 ja 2003-2006, mil näitaja oli 1,20 ja 1,59 vahel. Mitterahuldav maksevõime oli aastal 1999, mil näitaja oli 1,17. (Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 20) Puhta käibekapitali näitaja põhjal saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse
lühiajalised kohustused Siin võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega ehk siis kajastab see suhtarv ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Kreeditoride seisukohalt vaadatuna on seda parem, mida suurem on antud suhtarvu väärtus. Ettevõtte poolt vaadatuna näitab suhtarvu liialt kõrge väärtus liigseid rahamahutusi käibevaradesse, ressursside ebaefektiivset kasutamist (Teearu jt 2005, lk 19). 17 Selle näitaja osas on välja kujunenud üldised hindamiskriteeriumid: K 1,6 hea maksevõime, 1,20-1,59 rahuldav, 0,90-1,19 mitterahuldav, K < 0,9 nõrk. Lühiajalise võla kattekordaja puudus on see, et ta ei võta arvesse käibevara struktuuri.
Tegevusvõimenduse tase = 1 / ohutusvaru määr Tegevusvõimenduse olulisus kerkib eriti hästi esile siis, kui ettevõtte juhtkond üritab müügikäivet muuta, sest väike protsentuaalne muutus müügikäibes võib tekitada suuri muutusi müügikäibes. Nimetatud reegel kehtib alati kui ettevõttel eksisteerivad püsikulud. 3. Investeeringute tasuvusanalüüs Investeeringute all mõistetakse pikaajalise kasu saamise eesmärgil tehtavaid rahamahutusi. Sõltuvalt eesmärgist jagunevad nad finantsinvesteeringuteks ja 63 reaalinvesteeringuteks. Finantsinvesteeringud tehakse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse, reaalinvesteeringud suunatakse põhivaradesse ja käibevaradesse. Põhivaradesse tehtavaid investeeringuid nimetatakse ka kapitalimahutusteks. Vajadus investeeringute järele võib tekkida väga erinevatel põhjustel: · uue ettevõtte rajamine;
annaabi.ee 
