tõuseb, kui hakkepuitu kasutada, leiab see vastuseisu elanikkonnalt. Puiduhakkeseadmed on kallimad kui fossiilsete kütuste omad. Kaasneb tolmu emissioon, mistõttu tuleb muretseda filtrid või multitsüklonid, mis vähendavad tolmureostust, kuid need vajavad uusi investeeringuid. Negatiivne nähtus on ka lämmastikuühendite (NO X) teke, mis on küllalt toksilised. Praegu on Eesti mõndades katlamajades hakatud hakkepuitu kasutama, kuid laialt see levinud pole, sest see on töö- ja rahamahukas. Ökoloogilisest seisukohast vaadates on tal ohtrasti plusse. Maailma mastaabis kasutatakse troopilisi vihmametsi, see toob ökoloogiliselt rohkem kasju, kuna vihmametsad ei taastu nii kiiresti. Nendes elab rohkesti mitmesuguseid loomi, kes võivad hävineda. Õlitaimede kasvatamine vihmametsade asemel ei õigusta ennast. Energiaallikana toidutaimede kasutamine tekitab psühholoogilist tõrget, arvatakse, et see tõstab toidu hinda kuni 75%. Maisitõlvikuid
parandada, kuid siingi tuleb vastu bioloogiline lagi. Aasta jooksul langeb sooldumise tõttu kasutusest välja sama palju niisutavat maad kui jõutakse ette valmistada uut. Maailmas toodetakse aasta-aastalt üha rohkem toitu, kuid näljaoht varitseb 43 arengumaal. Teisest küljest aga-tööstusmaades toodetakse toitu üleliia. Seetõttu ei ole küsimus mitte ebapiisavas toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Läänemaine põllumajandustootmine on rahamahukas ja raiskab loodusvarasid. Teistsugustes ökoloogilistes tingimustes- troopikas-seab keskkond põllumajandusele rangemad piirid, sest muld on tihti vaene ja selle vaesumise oht suur. Peaaegu 95% maarahvastikust ja üle poole maakera haritavast maast asub arenguriikides. Seal on rahvastiku surve haritavale maale suurem kui mujal maailmas. Läänemaised harimisvõtted on arengumaade toiduprobleemi lahendamisel osutunud tulututeks, eriti paljudes Aafrika maades
Ainuraksete kasutamine toiduks (pärmseened, vetikad, bakterid). Metsloomade suurem kasutamine toiduks (kapibaara, kasvatatakse ka farmides) Kas tänapäeva põllumajandus on võimeline üha suurenevat rahvahulka toitma? Näljaoht 43 maal, neist 22 asub Aafrikas. Maailmas on kohti, kus ületootmist piiratakse (Soome põllumees saab kompensatsiooni, et ei toodaks nii palju).Toidu jaotumise/ jaotamise ebaühtlus. Arengumaades vaja arendada kohalikku tootmist (Angoola).Läänemaine tootmine on rahamahukas, ei säästa loodusvarasid. 96% rahvastikust ja üle poole haritavast maast asub arenguriikudes, seal on rahvastiku surve haritavale maale suur. Arengumaades on maa 3 – 4% inimeste käes. Rahakultuuride (kohv, kakao, tee ) asemel peaks kasvatama enam toidukultuure. Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine: 28% hukkunud muldadest tingitud valedest harimisviisidest, ülekarjatamisest, metsade raiest. Väetised ja rasked masinad rikuvad muldi. Arvatakse, et 1/6 kõrbetest on tekkinud
tähendab s, et selles konkreetses vanuses nt eestis on läbi viidud sadadel lastel. See sisaldab lapsi mittetublidest tublideni. Selle tulemusel saab ka keskmise teada selle kultuuriruumi jaoks. Nt uurin ühte last, ja siis saan teada, võrrelda seda last keskmisega , mis on eelnevalt juba ära uuritud. (*võimaldab sooritust võrrelda sama vanusegrupi keskmise tulemusega). Valimis peavad olema esindatud ka maalapsi, linnalapsi jne. Peab testima siis üle Eesti laps. Seega on see ajamahukas ja rahamahukas. LISAKS võivad need vananeda, sest lastekeskkond, kus nad kasvavad, muutuvad ja siis nt tänapäevalapsed teevad ülesandeid teistmoodi kui nt 20 a tagasi. Adapteeritud testi ülesnannete kohandatus kindlale kultuurikontekstile ül kohandades, kas see konkreetne ül mõõdab sama asja, kui meil, Nt kui esitame pildi Obamast , kas eesti lapsed tunnevad ära presidendi, teglt peaks iis ju eesti presidenti esitama. Ka see on ressursimahukas, et
annaabi.ee 
