tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär teenitud tulust maksudele minev osa Proportsionaalne kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne maksumäär alaeb tulude suurendamisel Raha ülesanne Maksevahend teostada vahetustehinguid Arvestusühik ühtsel alusel arvutada Väärtuste kogumise vahend võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha paber- ja metallraha Deposiitraha laenu andes loodud raha Elektrooniline raha virtuaalne e-raha Väärtpaber rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus võmalik raha kätte saada pangast Kurss hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vaaringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud Vaba kurss tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel
10 2000 20000 200 33000 3300 6000 -13000 -1300 11 1800 19800 -200 40000 3636,36 7000 -20200 -1836,36 12 1600 19200 -600 47500 3958,33 7500 -28300 -2358,33 MAJANDUS (24.05.10) Bartnerkaubandus tähendab kaude ja teenuste vahetamist raha otseselt kasutamata. RAHALIIGID Kauprahad: rahana ringleb väärismetall Sümbolrahad: fidutsiaarrahad: reservidega täielikult kaetud paberraha: kullastandard ja valuutakomitee rahad Fiat-rahad: rahana ringlev väärismetalliga või reserviga osaliselt kaetud paberraha. Surrogaatrahad: raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata. Raha peab olema: Homogeenne ühesuguse väärtusega rahad peavad pöe,a võimalikult identsed
õiguste ja kodanikuvabaduste järgi, millega rühmitatakse gruppideks: vaba, osaliselt vaba ja mittevaba. 2. Raha ja pangandus. Devalveerimine. Inflatsioon. Pangandus. Ühiskond vajab raha oma elu korraldamiseks. Rahal on mitu ülesannet: Maksevahend – teostada vahetustehinguid Arvestusühik – ühtsel alusel arvutada ja võrrelda kaupade ja teenuste väärtust Väärtuste kogumise vahend – võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha – väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha – paber- ja metallraha Deposiitraha – laenu andes loodud raha Elektrooniline raha – virtuaalne e-raha Väärtpaber – rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus – võmalik raha kätte saada koheselt (nt pank) Kurss – hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vääringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud (nt kullastandard)
annaabi.ee 
