läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks. Raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks. Praktikas
900 juurde. Niimoodi toimubki raha juurde loomine. Läbi mingite muude protsesside pank raha juurde tekitada ei saa. Võib öelda, et esialgne raha on kordistunud (selles näites kümnekordne. See 10 on rahakordistaja / raha kordaja). Rahakordaja on tegur, mis näitab raha pakkumise kasvu baasi raha kasvamisel ühe ühiku võrra. Kõige lihtsam valem rahakordaja arvestamiseks (rahakordaja tähis m) m= 1/0,1 (ehk siis 1 jagatud kohustusliku reservi pöördväärtusega). Et rahakordajat paremini määrata tuleb leida palju on ringluses raha tarvis. Selleks mõõduks on nn baasraha (tähis m0). Baasraha ehk vajaliku raha ringluses määravad ära kaks komponenti. M0 = CU + R = CU + KR + TK (kohustuslik reserv + täiendav reserv) CU – currency e sularaha R – reserv M1 = CU + D (sularaha + deposiidid) Rahakordaja leidmiseks teine variant: (nii on oluliselt täpsem ning arvesse on võetud ka hoiused ja reservid) m= M1 / M0
Kommertspank ei saa kogu kaasatud resurssi laenuna välja laenata. Kuna kohustulik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade, kui palju on kommertspank resursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitab esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat ehk palju kommertspank suurendab esialgset kaasatud vahendit. Rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus. Ideaalseks rahakordajaks nimetatakse sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöörväärtust. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks. Rahapakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustuliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks
annaabi.ee 
