vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal ja finantsvaradega tehinguid sooritades Kohustuslik reservimäär mõjutab märkimisväärselt rahapakkumist ja osaliselt ka laenupakkumist Kohustusliku reservimäära pöördväärtust nimetatakse rahakordajaks (m=1/r) Rahapoliitika puudused Rahapoliitikat ei saa kasutada kodumaise hinnataseme stabiliseerimiseks Puudub lühiajaline võimalus rahapoliitika abil muuta reaalvaluutakurssi Puudub võimalus kasutada rahapoliitikat lühiajalise tööhõivepoliitikana Globaliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada, sest kommertspankadel on väga lihtne laenata raha välisriikidest Kasutatud allikad "Majandusõpik gümnaasiumile"
läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks. Raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks. Praktikas
Kommertspank ei saa kogu kaasatud resurssi laenuna välja laenata. Kuna kohustulik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade, kui palju on kommertspank resursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitab esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat ehk palju kommertspank suurendab esialgset kaasatud vahendit. Rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus. Ideaalseks rahakordajaks nimetatakse sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöörväärtust. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks. Rahapakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustuliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks
..+ D (1-r)n (RP rahapakkumine, D esialgne hoius, R kohustusliku reservi määr , n hoiustamise arv) Valemist selgub, et teades esialgse hoiuse suurust ja kohustusliku reservi määra, võime hinnata raha pakkumist. Või teisisõnu, valemist leiame, kui suur on esialgse hoiuse kasvukordaja ehk rahakordaja. Lihtsama määratluse kohaselt on rahakordaja kohustusliku reservi pöördväärtus: m=1/ r (m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr) Seda nimetatakse ideaalseks rahakordajaks. 21. Euroraha teke. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro. Euro käibelelaskmiseks ja ühise rahapoliitika elluviimiseks asutati Euroopa Keskpank (EKP), mis koos rahvuslike keskpankadega moodustab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Euroopa Keskpank koos nende riikide keskpankadega, kes
annaabi.ee 
