folkloorist. Alguses kuulus see ringmäng pulma lõbustuste ossa, siis hakkas haakuma tanutamisega ja vahetas selle lõpuks hoopis välja. Põllelappimise komme püsis kaua täies elujõus, kuid hilisemal ajal ei kasutatud selleks enam otseselt põlle. Põlle kui riietuseset pruut ju pulmas ei kandnud ja seetõttu seoti see ette spetsiaalselt põllelappimiseks. Esimesena lappis põlle pruudi isa või ema. Kui põlle ettesidumise tava kadus kasutati rahakogumiseks taldrikut. 19.sjandi lõpuaastad tõid uusi asju ka pruudi kaasavarasse. Pruudikirstu hakkas välja vahetama riidekapp, mis oli osa pruudi vanemate muretsetud kaasavarast. Nüüd telliti kapp või kummuti tislerilt ja see pidi olema täis riideid. Olulisel kohal olid nüüd voodipesu, kardinad, vaibad ja laudlinad. Maal oli kombeks, et pruudile anti kaasavaraks lehm või paar lammast. Arvati et pruut peab tooma kindlasti nelja jalaga elusa looma see toob õnne. Linnas
tuleks teha. 87 aasta sügisesse jääb ka esimene mittenõukogude massiorganisatsiooni teke – EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts). Massiorganisatsioon kuna neil oli oma 10 000 liiget, nimelt juba enne seda erinevate piirkondades olid tekkinud kohalikud MS seltsid. Erinevate ühinemisena loodigi EMS. Ühelt poolt need samad hakkasid tegelema nüüd mälestiste korraldamisega, hakati korraldama kampaaniaid rahakogumiseks, et taastada vabadussõja ausambad. Teiselt pool EMS tegeles ka ajaloolise mälu kogumisega. Eeskätt kogusid materjale küüditamise kohta. Kuigi need olid kaks tegevussuunda, siis teiselt poolt ka EMS liikmed võtsid sõna ja sekkusid ka kõikidesse muudesse teemadesse, mis antud ajal väga aktuaalsed olid. On nimetatud ka poliitiliseks erakonnaks, kuigi ta ametlikult mingisugune poliitiline erakond ei olnud. 1988 - Esimeseks erakonnaks (uueks), mis tekkis 88 aastal oli sellest samast
Alguses kuulus see ringmäng pulma lõbustuste ossa, siis hakkas haakuma tanutamisega ja vahetas selle lõpuks hoopis välja. Põllelappimise komme püsis kaua täies elujõus, kuid hilisemal ajal ei kasutatud selleks enam otseselt põlle. Põlle kui riietuseset pruut ju pulmas ei kandnud ja seetõttu seoti see ette 14 spetsiaalselt põllelappimiseks. Esimesena lappis põlle pruudi isa või ema. Kui põlle ettesidumise tava kadus kasutati rahakogumiseks taldrikut. 19.sjandi lõpuaastad tõid uusi asju ka pruudi kaasavarasse. Pruudikirstu hakkas välja vahetama riidekapp, mis oli osa pruudi vanemate muretsetud kaasavarast. Nüüd telliti kapp või kummuti tislerilt ja see pidi olema täis riideid. Olulisel kohal olid nüüd voodipesu, kardinad, vaibad ja laudlinad. Maal oli kombeks, et pruudile anti kaasavaraks lehm või paar lammast. Arvati et pruut peab tooma kindlasti nelja jalaga elusa looma see toob õnne. Linnas
annaabi.ee 
