Karm, kuid reaalsus- üks mees otsustab rassi olemisõiguslikkuse üle... Terve ajaloo vältel, ei ole juutidel olnud kerge elu. Neil võib olla füüsiliselt kerge, aga vaimselt talumatult raske kui rassina on alavääristatud lugematuid kordi minevikust tänapäevani. Sõna juut teine tähendus on hea ärivaimuga inimene, kes kaudsemas mõttes ei pea patuks ka ostjate lihtsameelsuse ärakasutamist. See võibki olla alusepanijaks enamike inimeste raevule nende vastu. Kas juudiks sünnitakse või on saab määravaks ümbritsev keskkond? See põimub mõttega, kas sünnitakse või kasvatakse lihtsameelseks? Nagu teada, on lapse elu lill, kuni kasvab lasteaiast välja ja tekivad esimesed probleemid, mille lahendamisega peab ise hakkama saama. Sellest järgnevalt paneb nooruk paika, kuidas elada. Elu on nii lihtne, kui lihtsaks seda elatakse. Valides
Faulkneri loomingus näeb põhiliselt psühholoogilist õudust, mis sageli kasvab üle sümbolismiks ja realismiks. Üks Faulkner peamised teemasid oli alkoholi kuritarvitamine ja mustanahalised. Kirjutas ta ka aususest, vaprusest, lootusest, uhkusest, kaastundest ja halastusest. Luuletuste kirjutamisega edu teda ei saatnud. Tagasihoidlikuks jäid ka tema õpipoisi aegsed lühijutud ja varasemad romaanid. 1929 ilmus ,,Hälin ja raev" tema esimene suurromaan. "Hälinale ja raevule" lisandus "Kui ma olin suremas" mis ilmus aastal 1930. Peale selle ka "Valgus augustis", "Absalom, Absalom!", "Võimatud", "Tule tagasi, Mooses", "Küla", "Linn" ja "Häärber". Juba peale esimese romaani ilmumist, saavutas ta kriitikute soosiva suhtumise, mis kasvas pidevalt. Kaks esimest romaani ei toonud piisavalt raha sisse, ja kolmanda romaani avaldamise lepingu tühistas kirjastus, see oli temale raske ajajärk. Peale seda
Peale lõpetamist kolis ta 1970. aastatel Californiasse. Kui Horner Lõuna-California Ülikoolis muusikas Bakalaurusekraadi sai, läks ta magistriõppesse California Ülikooli ja hakkas seal ka muusikateooriat õpetama. Ta pälvis doktorikraadi kompositsioonis ja muusikateoorias. 1970. aastate lõpus hakkas Horner Ameerika Filmi Instituudi jaoks tudengite filmidele muusikat looma, mis avas talle tee filmimuusikasse. Horneri esimene väga suur projekt oli ,,Star Trek II : Khani raevule" muusika kirjutamine 1982. aastal. Esialgu tahtis filmi rezissöör Nicholas Meyer palgata Jerry Goldsmithi, kuid Goldsmith osutus liiga kulukaks, mis viis hoopis Horneri palkamiseni ja juhatas filmi suure edu järel Horneri arvukate pakkumisteni ja võimalusteni töötada maailmatasemel esinejatega ja rezissööridega, näiteks Londoni Sümfooniaorekstriga ja James Cameroniga. (Stevenson 2013) Horneri loodud muusikast filmile ,,Tulnukad" (1986) on loo Bishop´s Countdown