Agoraa- koosoleku-ja turuplats Vana Kreeka linades. Sümpoosion- aristokraatlike meeste koosviibimine ja jooma pidu Vanas-Kreekas. Hetäär- (sõber, armuke) kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas. Ilias- see on kangelaseepos, räägib osa Trooja sõjast, lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Autoriks peetakse Homerost. Odüsseia- see on kangelaseepos, mis räägib osa Trooja sõjast, räägib ühe kangelase raevukast käitumisest, kelle nimi on Odysseus. Propülee- väravaehitis Vanas-Kreekas.
rost, kellele omistati eelkõige kaks kõige kuulsamat eepost ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlemad pärinevad pi- kemast Trooja sõja eeposte tsüklist, kumbki keskendub selle raames ühele olulisele lõigule. ,,Ilias" kirjeldab kreeklaste vägevaima kangelase Achilleuse ja ülemjuhataja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast ning on suu- rel määral Achilleuse raevu ja selle karmide tagajärgede lugu. Ka ,,Odüsseia" jutustab ühe kangelase Odysseuse raevukast kättemaksust ja pikkadest rännuaastatest. Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraat- likule lugejaskonnale ja on kantud aristokraatlikust ellusuhtumisest. Aja jooksul suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Luuletusi kanti ette suuliselt, vile- või keelpilli saatel. Keelpillidest olid kõige levinumad puust valmistatud kitara ja kilpkonnakilbist kõlakastiga lüüra. Lüürika (luulekunst) tähendas esialgu lüüra saatel ettekantavat luulet ja muutus üldmõisteks hiljem. Luule-
Püüdes haarata rohkem võimu, moodustas ta 60.aastal eKr liidu kahe kahe tolle aja mõjukaima tegelase Gnaeus Pompeiuse ja Marcus Crassusega. Üsna varsti kujunes see kolmikliit-I triumviraat- tegelikuks Rooma valitsejaks. Mõjusfäärid jagasid triumviirid omavahel. Aastal 59 eKR sai G.J.Caesarist konsul. Juba siis proovis ta piirata senati võimu. Aastail 58-51 eKr sooritas Caesar oma kuulsad Gallia sõjaretked. Hoolimata kohalike elanike raevukast ja visast vastupanust jäi võit järjekindlalt hästi väljaõpetatud ja relvastatud ning distsiplineeritud Rooma leegionäride armeele. Kohe esimesel Gallia retkel põrkas Caesar kokku keldi hõimu helveetidega, kelle peaaegu 100 000-meheline vägi ületas arvuliselt roomlaste oma üsna märkimisväärselt. Algul Maini, Neckari ja Alpide vahelisel alal elavad helveedid olid otsustanud kolida lõuna poole, Galliasse. Selles teada saanud, kogus Caesar kogu provintsist
annaabi.ee 
