Rõhutati vormi, liikuvust. Ornamentika oli rikkalik, värviline. Väga palju meistreid töötas Tallinnas. Paljud kirikud said uue sisustuse (altarid, kantslid, pingid, vapid jne.) Nimekas meister oli Elert Thiele /tiile/ (surnud 1674). Tema töid: · kantslid Ridala, Pärnu-Jaagupi ja Vormsi kirikutes · rõdu (=väär) Tallinna Pühavaimu kirikus · friis (=horisontaalselt seina liigendav kaunistatud riba) Tallinna Raekoja raesaalis. Seal on nn. pahkmikornament ning käsitööd ja jahti kujutavad reljeefid. Thiele surma tõttu jäi Raekoja friis pooleli, selle lõpetas teine meister Joachim Armbrust (kujutas lopsakat lillornamenti ja puuviljakobaraid). Barokiaegse puuskulptuuri suurim meister Eestis oli aga Christian Ackermann. Ta saabus 1672 Königsbergist Tallinna, abiellus siin Elert Thiele lesega ja sai Thiele töökoja endale. 1710 lahkus Tallinnast. Koos abilistega lõi Ackermann
10. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab? Harjatornil on aastaarv 1410, mis tähistab ehitusaastat. 11. Kuidas köeti Pirita kloostrit? See oli köetav keldris asetseva hüpokaustahjuga, mille kuumenev õhk läbi põrandas või seinas olevate kanalite pääses elutuppa 12. Raekojas asuvad kunstiväärtused? Haruldasemate kunstiväärtuste hulka kuuluvad 14.-15. sajandist pärit nikerdatud pingileenid ning 16. sajandi seinamaalingud raesaalis 13. Kus asub Tallinna vanim tänavakell? Meister? Tallinna vanim tänavakell, 1684. aastal Christian Ackermanni valmistatud Pühavaimu kiriku kell, mis tiksus viimati 1994. aastal. 14. Kidas kujutati sümboolselt "Õiglust" ja "Rahu"? "Õiglust" kujutati naisekujuna, käes kaalud ja mõõk, "Rahul" käes palmioks. 15. Kus asub pilt Saalomoni otsusest? Pilt asub Loe saalis ( Tallinnas ) Lünett maalidel. 16. Kes maalis "Oleviste põlemise"? Johannes Hau ( 1771-1838 ) 17
korrus oli tavaliselt töökoda, 2. korrusel olid elutoad ja 3. korrus oli laoruum. Öösel suleti aknaluugid ja mindi magama. Majade uhkemad küljed olid tänavate pool. Tänavad olid tavaliselt kitsad. Peatänavad viisid turuplatsini. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis. Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid, alamkihid ehk pleebs. Keskaegsete linnade elu toimus linnaõiguse alusel. Tavaliselt andis selle maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõiguse järgi jagunesid keskaegsed linnad kolmeks:
Pirita kloostrit köeti hüpokaustsüsteemiga. Keldris köeti suured kivid puudega tuliseks, mis juhtisid soojust mööda kivist maja edasi. Raekojas asuvad kunstiväärtused? Haruldasemate kunstiväärtuste hulka kuuluvad 14.-15. sajandist pärit nikerdatud pingileenid, 16. sajandi seinamaalingud raesaalis, Raekoja torn ja Vana Toomas. Kus asub Tallinna vanim tänavakell? Meister? 1684 aastal valmistatud meister Christian Ackermann'i poolt Pühavaimu kiriku tänavakell on Tallinna vanim tänavakell. Kuidas kujutati sümboolselt "Õiglust" ja "Rahu"? "Õiglust" ja "Rahu" kujutati raidreljeefidel
saj.keskpaigani 24 raehärrast ja 4 bürgermeistrist. Raad jagunes kaheks, kui pooled puhkasid, siis pooled valitsesid ja vastupidi. 15.sajandil oli pidevalt ametis 14 raehärrat ja 4 bürgermeistrit, sündikus (õigusalaseid küsimusi lahendav ametnik) ja linnasekretär. Raad käis koos ning arutas küsimusi raekojas. Tavaliselt istuti koos väiksemas raetoas või raekantseleis. Tähtsamad koosolekud ja külaliste vastuvõtmine toimus suures raesaalis. Raekoja allkorrusel asusid kauplused, keldris peenema seltskonna joomakoht. Samuti asus seal varakamber ja arestikambrid. Raekoja esisel väljakul oli paar korda nädalas turg. Et ka keskajal esines juba tänapäeval nii levinud petmist oli väljaku ääres vaekoda, kus kontrolliti kõik kaale ja mõõte. Raekojaplatsist saigi aja jooksul tähtsaim kogunemiskoht. Seal tehti teatavaks otsuseid, peeti etendusi. Raekoja esised väljakud olid ka kohad, kus viidi
Külgedel võib olla ka sambaid. Autoriks peetakse skulptorit. Läänemaal Ridala kirikus paremini säilinud barokkaltar, 5-6 m kõrge, 17.saj. lõpust, autori üle vaieldakse. C. Akermann- tuntuim barokkaltarite autor Eestis, tema töid Harjumaa, Tallinna kirikutes, suurtöö on Tallinna Toomkiriku altar, kantsel, 17.saj. lõpust. Vappepitaafid- puust nikerdatud vapid tuntumatele baltisaksa perekondadele, Tallinna Toomkirikus umbes 100. Tallinna raesaalis suur friis, kaunistanud nii rootsi puumeistrid kui ka kohalikud Tallinna meistrid. Kujutab jumalusi, aga ka taim ja loomornamente. Pärit 17.saj. lõpust. Kingitud Rootsi Kuninga poolt. Maalikunstnikud 17.saj lõpust - J. Aken- Lübeckist pärit, Lünetiväljade maalid Tallinna raesaalis- 8 piibliainelist maali kohtumõistmise teemal. Nt. Saalomon kohut mõistmas, Kristus Pilaatuse ees. - E.W. Londicer- sotlane, kaunistanud maalidega Mustpeade vennaskonna hoonet-
vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki õiguse koodeksi, mis hakkas ajapikku määrama rae moodustamise põhimõtteid. Peale raekoja peeti raeistungeid ka raekantseleis ja Pühavaimu kirikus vaid tähtsaimad arutelud ja valimised peeti raesaalis. Selline korraldus kehtis 1877. aastani, mil Aleksander II kehestas Balti linnades üldise Vene linnaseaduse. 1878. aastaks oli raelt kogu asjajamine üle võetud ning raad jäi edasipidi püsima vaid kohtuasutusena.4 Raekoda on põhiplaanilt lääne suunas kergelt aheneva pikliku trapetsilähedase kujuga. Selle idaseinast eendub sale kaheksatahuline konsooltorn, mille friisil kõrgub hilisrenessanslik kiiver (arvatakse, et enne 15-16
annaabi.ee 
