"Lasnamäe lunastaja" (2008) Jutustused "Katastroof" (1973) "Mida teha emaga (1978) Proosakogud "Roosipuupungad" (1975) "Õun valguses ja varjus" (1985) "Lasnamäe lunastaja" Mari Saadi "Lasnamäe lunastaja" sai Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2008. aasta aastapreemia. Teose tegelased Positiivsed: Negatiivsed: Natalja Filippovna Vova ja tema naine Sofia Zanna Rael Tolik Raeli vanaema Venja Dmitri Dmitrejevits Ljuda Jaakko Kiira Tegelaste iseloomustused Natalja Filippovna: venelanna, kes ei räägi eesti keelt, üksikema, töökas, hooliv, kannataja. Mõtles eelkõige Sofiale ja tegi kõike tema heaks ning ei andnud alla tütre pärast. Sofia: tütarlaps, kes oli edasipüüdlik, hooliv, aus, tark, heasüdamlik. Tal oli alati olemas oma arvamus kõige kohta. Oskas asju kuidagi niiviisi näha, et kõik tundus parem ja kergem.
Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse aga nii:
California
lõppeks 100 esimesest katsest edukalt vaid 5. Teadlane rõhutab, et seni kuni tehnoloogia pole väga suurt sammu arengus teinud, ei tohiks loomkloonimiselt minna üle inimkloonimisele. Ta väidab, et väga suur osa kloonitud inimestest sünniksid väärarenguga, kas välis- või seespidiselt. Seega peaksid ka salajaselt tegutsevad organisatsioonid, mida nüüdseks on lausa ka avalikul ja üsna tuntud tasandil teada, näiteks ususekti Raeli poolt loodud firma Clonaid, kontrollima oma tegevuse kasulikkust ja tagajärgi. Kuid kui on ettevõtteid, kes kloonimisega edukalt tegelevad, milles seisneb siis probleem, et üldsus selle häid külgi ei näe ja kloonimine seaduslikult ja aktiivselt ei toimu? Üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti New York Timesis ilmunud avaldus, et kuna üha enam avastatakse raskusi ka terve looma kloonimisel, siis lükatakse inimkloonimist üha edasi, et kord selle jõustumisel
gimustes kiirelt edasi. Sestap on täht- Automaat Galil on valmistatud sad õiged relvakäsitsemise võtted ning Iisraelis. Relv on kuulsa Vene päritolu järjekord, kuna need väldivad isegi väi- automaadi AK edasiarendus. Peale Iis- keste vigastuste teket. Kõige rohkem raeli on relva moderniseeritud kujul relvade kahjustusi tekib ebaõigest või toodetud Lõuna-Aafrika Vabariigis. puudulikust hooldusest. Rooste, tahm Viimase omapäraks on statsionaarne jne takistavad relva osade normaalset punatäppsihik ning ergonoomiline tööd ja rikuvad neid seetõttu oluliselt. plastist kaba ja laeosa