Raekojad- näevad välja nagu keskaja kindlused. SAKSAMAA Tagasihoidlikumad ja madalamad kirikud. Ehitusmaterjaliks maakivi ja telliskivi. Gootika jõuab sinna läbi prantsusmaa. Alates 14.saj hakkab Saksamaal levima omanäoline gootika. Ühe läänetorniga kirikud. Ehitati palju linnuseid. Malborki linnus- Põhja-Poolas aga ehitati saksa ordu poolt. Profaankunsti näide. Restaureerimisel kasutati põrandaks Saaremaa dolomiiti. Brüke raekoda, Brüsseli raekoda(Madalmaade raekodadest kõige suurejoonelisem) SKANDINAAVIA Jõuab mitmeid erinevaid teid pidi. Upsala toomkirik Rootsis- ehitati prantsuse meistrite poolt, kaks torni, lihtsam fassaad. Norra Trondheimi katedraal. Turu toomkirik Soomes. Läti Riia toomkirik- mõjutusi saanud Saksamaalt. 1215 valmib.15.saj lisati kooriruum. Eestis Niguliste, Oleviste, Pühavaimu (ainukesena säilitanud tolleaegse ilme, kahelööviline), Toomkirik. Tartu toomkirik- esimene kahe läänetorniga kirik.
Londonis ja Pariisis maksimaalselt 50 000 elanikku Teine suurlinn Itaalias oli Veneetsia, sealne peakirik on ehitatud romaaniajastul, aga Veneetsia vabariigi eluks ajaks valitud presidendi elupaik on ehitatud gooti stiilis. Doodzide Palee. Seal on kasutatud teravkaart, suur torn puudub Suure võimsa torniga on aga ehitatud mitmed Itaalia keskaja linnavalitsuse hooned, raekojad. 14.saj alguses ilmuvad suured mehaanilised kellad(ajamõõtjad), paigutatakse tornide jalamile Raekodadest tuntumaid Toscanas: Siena Palazzo Publico Teine veel Veneetsias Siena Palazzio Veccio (?) Kirikutel pole Itaalias suurt kellatorni, ehitatud juurde kampaniil Itaalias võib näha ka marmorgootikat, parimaks näiteks on Firenze toomkirik, ehitatud 14.sajandil. Kõrval suur kampaniil. Probleemiks on see, et lõpeb renessanss-stiilis kupliga. Toomkirik ise gooti stiilis Linnused Gooti ajastul kujunes uueks linnusetüübiks ka kastell-linnus, aga linnuseid vähem
Kindlustusehituste hulka kuulusid ka arvukad sillad, millel oli eriline strateegiline ja majanduslik tähtsus nii kaitse kui tollimaksude näol. Sillaehitustest on mainimisväärseim Pont Valentre Cahors´i piiskopilinnas Lot´I jõel.. Ühiskondlikest hoonetest olid gooti ajastul esikohal raekojad, tsunfti-, gildi-, kohtu- ja ülikoolihooned, mille ruumid olid tavaliselt koondunud siseõue ümber, rikkalikult kaunistatud fassaad aga avanes hoone ees olevale väljakule. Käsitletava perioodi raekodadest on tähelepanuväärseim aastail 1351-1509 ehitatud Saint Quentini raekoda, mille peafassaadi alumine korrus on lahendatud kaaristuna, ülemist korrust aga kroonivad kolm azuursete kaunistustega kolmnurkviilu. Hilisgooti ka lõpul 15. ja 16. sajandil domineeris flamboyant´ stiil. Sakraalehituste plaan ja ülesehitus jäid endisteks, muutused ilmnesid eeskätt üksikasjades. Võlvidele uute roiete lisamisega moodustusid täht- ja võrkvõlvid, neid kaunistasid tihti suured allarippuvad
annaabi.ee 
