Lääne- Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused, nimetatavalt Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Tsensuur kõvenes eriliselt. Kaunid kunstid ei tohtinud kujutada tegelikkust, nagu eksis Aleksandr Radistsev, kelle Katariina kiirelt asumisele saatis. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule
kõik poliitvangid ka Novikovi. Paul I huvi vabamüürlaste vastu oli suur, ka see sai Novikovile saatuslikuks. Novikov kaotas kogu oma varanduse, kuna ta ei olnud rikas aadlik. Kogu oma tulu pani ta oma raamatutesse või heategevusse. Pärast tema arreteerimist pandi raamatud aresti ning põletati, seepärast ei naasnud ta oma tegevuse juurde. Sellest hoolimata avaldas Novikov sel ajal väga suurt mõju kirjanduse ja keele arengule. Aleksandr Radistsev (1749 1802) ,,Reis Peterburist Moskvasse" trükiti Peterburis 1790. aastal Radistsevi enda koduses trükikojas. Novikovi tegevus oli võimalik tänu sellele, et 1783. aastal andis Katariina II välja ukaasi iga inimene võis asutada eratrükikoja. Eraisik, kellel oli tahtmist ja võimalust, võis selle asutada, aga ta pidi selle registreerima politseis ning tema teosed pidid läbima tsensuuri. See ukaas suurendas raamatute trükkimist Vm-l. Ka Novikov asutas Moskvas mitu eratrükikoda
ostmisi, Aleksander I ukaas lubas tp vabaks ostmist, sh ka terved külad võisid ennast vabaks osta, kuid see käis läbi keisri, kõik mpidid allkirja saama. Summad siiski kõrged mida vabaks saamise eest nõuti. Kui üksiktp tahab ennast vabaks osta siis ta võib seda ilma maata ka teha, kui küla tahab, siis vaid terve maaga. Iga uue keisri võimuletulekuga kuulujutud pärisorjuse kaotamisest venemaal levisid. Levisid ka valgustust kritiseerivad teosed , kuulsaim aleksandr padizevi ( Radistsev). Katariina selle teose keelustas. Padizev saadeti siberisse, tema teosed korjati kokku. Tuli tagasi Keiser Paul I ajal, temast oli saanud talurahvareformide sümbol. 1840ndateks a oli suhtumine sellne, et pärisorjus on pigem paha ja tuleks kaot. Aadlel ja valitsus aga kartsid üh kokkukukkumist ja pööbli mässu. Nikolai I oli mõelnud pärisorjuse kaot aga ta ei olnud seda teinud. Kuni Krimmi sõda venemaa oli viimaseks tõukeks. Aleksander II kohe peale Pariisi rahu sülmimist
annaabi.ee 
