Leegioni väljaõpe toimus Poolas Krakowi lähedal asuvas Debica väljaõppelaagris. Esimesteks olid Idarindelt saabunud vabatahtlikud ning väljaõpetamata noored Eestist. Eesti Leegion pidi tulema vabatahtlik. Esimesena saabusid kohale 13. oktoobril 113 idapataljoni meest leitnant Paul Maitla juhtimisel. Eestlastest ohvitserid (80 meest) saadeti täienduskoolitusele SS-sõjakooli Bad Tölz, allohvitseride väljaõppekohaks sai Poseni SS-sõjakool, radistid saadeti Potsdami ning tankitõrjemehed Hollandisse Hilversumi sõjakooli. Moodustati leegioni 1. Rügemendi staap koos 1. pataljoniga. Oktoobris 1942 määrati Eesti Leegioni 1. rügemendi ülemaks SS-Obersturmbannführer Franz Augsberger, varsti saabus kohale ka pataljoniülem SS- Haupsturmfüher Georg Eberhardt. Leegioni formeerimisel andsid sakslased lubaduse, et eestlasi ei kasutata võitluses läänerindel. Koos sakslastega pidi formeeritava üksuse juhtkonnas olema ka Eesti ohvitsere
ja lapsed kõigepealt!". Jäänud oli ainult üks paat, pardal aga oli 1600 inimest. Paadis oli 47 kohta. Lightoller käskis meeskonnaliikmetel kätest kinni võtta ja paat ümber piirata, paati lubada ainult naisi. Kell 2.05 lasti ,,Titanicu" viimane päästepaat vette. Kui kõik päästepaadid olid vette lastud, jäi ,,Titanicul" kummaliselt vaikseks. Kell 2.05 astus kapten Smith viimast korda raadiruumi ja vabastas radistid oma kohustest. Osad reisijad jäid täiesti rahulikuks, teised aga hüppasid uppuvalt laevalt ja viskasid alla ka toole, uksi, lamamistoole jne. Päästepaadid aerutasid laeva juurest minema, et mitte laevast lendava kola alla jääda. Vee temperatuur oli kella 22.30-ks langenud pool pügalat alla nulli. Viimastel hetkedel hüppasid paljud jäisesse vette, paljud olid lainetega laevalt minema uhutud, paljud otsustasid aga oma viimased minutid kunagi turvalisel ,,Titanicul" veeta.
Raadiojaam ja kood sattusid nende kätte...'' 10.juulist alates avastasid Saksa lennukid lausa mõne minutiga Lääne-Eesti saartelt merele väljunud sõja-ja abilaevad. BPRK staabis ja poliitosakonnas oldi fašistlike lendurite sellise informeerituse üle nõutud, kuna teateid laevade väljumise kohta anti edasi erikoodi abil, mida teadsid vaid rangelt määratletud arv isikuid sealhulgas ka vaatlus- ja sideteenistuspostide ning õhuvaatlus-teadustamis ja sidepostide radistid. Komandandile oli juba algusest peale selge, et keegi on saanud koodi enda valdusse ja annab dešifreeritud teateid sakslastele edasi. Jelissejev käskis reeturi üleseotsimiseks ja tema raadiojaama avastamiseks kõik abinõud kasutusele võtta, ent otsinud nii Saaremaal kui Muhus ja Hiiumaal ei andnud tulemusi. Ja alles praegu saadi teada kaitseliitlaste kallaletungist vaatlus- ja sideteenistuspostile. ,,Kaua mängisid nad meie radiste
annaabi.ee 
