kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral (edaspidi püsikiiritus). (3) Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Kiirgustegevus Käesoleva seaduse tähenduses on kiirgustegevus mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehisallikate kiirgusest või looduslikest kiirgusallikatest, kui
inimese toiduahelale suunatud kiirguskaitsemeetmete väljatöötamiseks. [] Varajase hoiatamise seirevõrgu tuumikuks on reaalajas toimiv 10-st automaatjaamast koosnev gammakiirguse mõõtevõrk. Kõik automaatjaamad registreerivad üldise gammakiirguse taset kasutades mõõtedetektorina GM andureid. Lisaks sellele mõõdetakse seitsmes jaamas NaI detektoriga gammakiirguse koguspekter ja leitakse erinevad doosikomponendid. Viimastest tähtsaim on tehislike radionukliididest põhjustatud komponent, mida võrreldakse etteantud alarmitasemega. Alarmitaset ületava kiirgusvälja puhul edastavad jaamad automaatselt teate Kiirguskeskuse valveteenistusele, kes 10-15min jooksul analüüsib saadud infot ja vajadusel annab häire Päästeameti Kriisireguleerimiskeskusele. Mõõtmised toimuvad avatud maastikul 1-3m kõrgusel maapinnast. Gammakiirguse looduslik varieeruvus on kuni 300nSv/h, kaitsemeetmete rakendamiseks peab olema hetkeväärtus üle 1000nSv/h.
looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral (edaspidi püsikiiritus). (3) Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (edaspidiGenfi konventsioon, RT II 2000, 4, 25) peetakse üheks esimeseks rahvusvaheliseks kokkuleppeks piiriülese õhusaaste ohjamiseks. Piiriülesele õhusaastele hakati teadlaste poolt tähelepanu juhtima juba 1960
on seotud · tuumajaamade töökindlusega - õnnetuse või terrorismi tagajärjel toimuvate avariidega o Suurim tuumajaama katastroof toimus 1986.a. Ukrainas Tsernobõli tuumajaamas, kust lekkis ca 100 miljoni Curie ulatuses radioaktiivset materjali · radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemisega o Tuumajaamade jäätmed moodustuvad kasutatud tuumakütusest ning tuumaenergia tootmise käigus uraani ja plutooniumi lagunemisel tekkivatest radionukliididest. · tuumapommi valmistamise võimalusega tuumaelektrijaamade baasil o tuumakütuse jäägid sisaldavad ponmmivalmistamiseks kõlblikku 239Pu, mida saab keemiliselt teistest tuumajäätmetest eraldada. mõned reaktorid on kohe nii konstrueeritud, et neis saaks kiiresti toota tuumapommis kõlblikku isotoopi 239Pu. Üks tuumaenergeetika suurimatest ohtudest on radioaktiivsete ainete sattumine keskkonda. Radioaktiivsus
annaabi.ee 
