probleeme. 8) Mikrosaasteained vees. Mikrosaasteainete esinemine nii pinna-, joogi-, põhja- kui ka reovees, kus kontsentratsioonid varieeruvad kõigest mõnest ng/l kuni g/l. Jagunevad 6 gruppi - pestitsiidid, hügieenitooted, pindaktiivsed ained, tööstuskemikaalid, steroidhormoonid ja ravimid, millest üha suuremat tähelepanu on hakatud pöörama ravimitele ja nende esinemisele keskkonnaproovides. 9) Keskkonnasaaste radionukliididega. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust. Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Looduslikud radioaktiivsed isotoobid on kaaliumil, raadiumil, radoonil, tooriumil ja uraanil.
energiabloki reaktori koos hoonega. Tsornobõli plahvatuses sai 20.sajandi kõige suurem tehnikakatastroof. Tsornobõli tagajärjel kaotas maa 485 küla ja asulat neist 70 on nüüd juba igaveseks maha maapõue maetud.Katastroofi tõttu kõige enam kannatanud Gomeli ja Mogljovi oblasti suremus sündimust 20%.Katastroofi tagajärjel paiskus atmosfääri 50 miljonit Ci(küriid) radionukliide,70% sellest langes Valgevene pinnale.23% maa territooriumist on saastatud tseesiumi 137 radionukliididega. Väikeste kiirgusannuste pideva mõju tagajärjel kasvab Valgevenes iga aastaga haigete hulk,kes kannatavad vähktõve,vaimse alaarengu,närvisüsteemi ja psüühika häirete ning geneetiliste väärarengute all. Neljas reaktor mis kannab nüüd nime "Varjend" , sisaldab praegugi oma tinast ja raudbetoonist kõhukoopas umbes 200 tonni tuumaaineid.Seejuures on tuumakütus sageli segamini grafiidi ja betooniga. Keegi ei tea, mis seal praegu toimub.Sarkofaagi rajati tulise kiiruga
materjal kogu Euroopasse. Saastepilv liikus Euroopasse ja kaugemalegi, kuid sadenemise määrasid valdavalt kohalikud ilmastikutingimused vihm põhjustas mõnes piirkonnas suurema radionukliidide sadenemise kui teistes. Kohaliku tasemel oli see katastroofi mõõtmetega kiirgus lõppes 31 inimese (neist 28 olid tuletõrjujad) surmaga. Tuletõrjujad said sadestunud radionukliididest suuri välidoose (vahemikus 3-16Sv). Naha saastumine peamiselt beetakiirgust eraldavate radionukliididega põhjustas raskekujulist erüteemi. 209 inimest paigutati haiglasse, neist 106-l diagnoositi äge kiiritushaigus. Õnneks nad paranesid. Peamised radionukliidid, mis põhjustasud doose lähikonnas ja kaugemal asuvatele inimestele, olid jood-131, tseesium-134 ja tseesium-137. Peamise osa doosist moodustas pinnases asuvate radionukliidide välikiiritus, jood-131 sissehingamisest (sadestus kilpnäärmesse) ja toiduainetes sisalduvate radionukliididest põhjustatud sisekiiritus
annaabi.ee 
